* kõrvalihased tarkuse silmahambad hambad * segmenteerunud kõhulihased * umbsoole ussripik b) Embrüonaalse arengu võrdlus c) Molekulaargeneetiline võrdlus Mida sarnasem nukleotiididjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab märata ka AEGA, sest et on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus. Molekulaarkella printsiip Mitokondri DNA? Inimese ja simpansi genoomi üldjärjestuses on ainult 1,6 % erinev! Inimesel ja hiirel on 90 % ühiseid geene. Kas inimesel on ka ühiseid geene... Sisalikuga? Rohukonnaga? räimega? vihmaussiga? toomingaga? bakteriga? kärbseseenega? Pseudogeenid... ...on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info
biogeneetiline reegel) 3. embrüoloogilised- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatel loomadel säilivad ka täiseas. 4. geneetilised- molekulaarbioloogilised- organismide biokeemiline sarnasus(DNA, valgud, RNA), geneetilise koodi universaalsus, molekulaargeneetiliste protsesside unikaalsus(replikatsioon, translatsioon), nukleotiidjärjestuste sarnasused(võimaldab määrata aega-molekulaarkella printsiip), pseodogeenid(saab määrata põlvnemist) 5. biogeograafilised- mandrite elustiku sarnasused, ürgimetajad, algimetajad 6. sordi- ja tõuaretus- taimi ja loomi muudetakse inimese vajaduste järgi. VII Elu tekkimise teooriad 1. kõik elus pärineb elusast 2. elu on tulnud maale teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud elutu aine arengu tulemusena VIII Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja
Embrüonaalse arengu võrdlus: · Biogeneetiline reegel Ontogenees on fülogeneesi lühike korbus (Bioloogiline areng surmani,Organismi rühma ajalooline areng) Molekulaargeneetiline võrdlus: · Mida sarnasem on nukleotiidijärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende ühised eesivanemad · Võimaldab määrata ka AEGA, sest et on teada nokleotiidijärjestuse muutumise kiirus · Molekulaarkella printsiip Biogeograafilised tõendid: · Sarnased linnud, aga erinevad nokakuju poolest · Jälgida annab seda kõige paremini saartelt Evolutsioonivormid Evolutsioonivormid: · Füüsikaline evolutsioon Elementaarosakeste aatomite teke · Keemiline evolutsioon Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid Aatomitest olid tekkinud olekulid Tekkisid monomeersed ogaanilised ühendid
evolutsiooniharu lahknemise ajaks pongiididest (drüopiteekustest) vahemikku 18...15 mln. aastat tagasi. Mõned teadlased, kes pooldasid hominiidide põlvnemise protohominoidset hüpoteesi, tuletasid ramapiteekused seni tundmatutest drüopiteekuse-eelsetest vormidest, mille divergeerumine pongiidide eellastest pidi toimuma 25...30 mln. aastat tagasi (Heberer, 1972). Nende seisukohtadega on teravas vastuolus hominiidide divergeerumisaegade hinnangud, mis on saadud evolutsiooni molekulaarkella printsiibist lähtudes. See printsiip toetub paljukordselt kontrollitud andmetele, et nukleiinhapete ja valkude primaarstruktuuri evolutsioonilise muutumise keskmised kiirused on suhteliselt konstantsed ajas ja erinevates fülogeneesiharudes. Molekulaarkella alusel arvutatud selgroogsete taksonite divergeerumisajad on heas kooskõlas paleontoloogiliste andmetega, kuid erandiks on hominoidid; viimaste geneetilised erinevused näitavad hoopis lühemaid divergeerumisaegu (C. H. Langley, W. M
4.) Molekulaargeneetiline/Molekulaarbioloogiline võrdlus annab võimaluse selgitada sugulust (suguluse astet) ja päritolu. DNA/RNA võrdlused eri liikidel (nukleotiidide järjestus). Mida sarnasem on nukleotiidide järjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Molekulaargeneetika võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleotiidjärjestuse muutumise kiirus, so molekulaarkella printsiip Valkude aminohappelise järjestuse võrdlemine eri liikidel. *Pseudogeenid organismides ,,vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad münel teisel liigil vajalikud olla. Nende geenide põhjal saab määrata liigi põlvnemislugu (sest looduslik valiku surve neile on vähene nende määratud tunnused ei teki). Nii võime öelda, et iga liigi genoomis on talletatud info tema evolutsioonilisest arengust ehk fülogeneesist. 5