Aluspõhi Alsupõhja pealisosa moodustavad karbonaatkivimid, mis on andnud olulise osa neid katva karbonaatse moreeni kujunemiseks. Mitmes kohas avalduvad karstinähtused, näiteks Lustiveres asub ainulaadne tunnelikujuline 3,4 m kõrgune karstikoobas. Pinnamood Valdavalt 65-75m kõrgune ala, millel on tüüpilised lavamaa omadused (maapinnalähedast aluspõhja katab suhteliselt õhuke pinnakate). Suhtelised kõrgused enamasti 10 m piiresse. Tasandikulisi pinnavorme läbivad moldorgudes voolavad jõed, eraldades üksteisest lavatasandikke. Palju soid, suuremad sood asuvad ala lääneosas Kõrvemaa piiril ja põhjaosas Pandivere kõrgustiku jalamil. Lääneosas on suurim Neeva- Prandi puis-põõsassoo (3062 ha), põhjaosas on suurimaks Silmsi madalsoo (3449 ha), keskosas Vistjärve-Jalametsa soo (2853 ha). Suurim lammisoo on Rutikvere soo (639 ha), mis asub kahel pool Põltsamaa jõge (linnast põhja pool). Veestik Põhiliselt esinevad jõed, millesse on juhitud hulgaliselt
Vanem osa on rajatud regulaarses stiilis, kuid aja jooksul on see kujunenud vabakujuliseks tihedate puudegruppidega, segastiilis pargiks. Türi laululava asub järve ääres ja moodustab ühtse terviku rannaalaga. Laululava ja rannaäärne renoveeriti aastatel 2006-2007. TÜRI MÕISAD: Kuna Järvamaa edelasopis asuv Türi kihelkond jääb looduslikult mitmekesisele alale Türi ümbruse väikevoorestik, Pärnu madalik, Oisu kandis laiuv Kesk Eesti moorentasandik, lamm ja moldorgudes voolavad arvukad jõed, laiaulatuslikud metsad, ahvatles see kant ka mõisaid rajama. Vanim neist on Lokuta, mille kohta esimesed kirjalikud andmed pärinevad aastast 1455, kui see kinnistati Jürgen Haversfardile. Allesolev hilisklassitsistlik härrastemaja valmis 1758. aastal. Vanuselt järgmine on Tori, mille kohta pärinevad teated juba aastast 1474. Hoone, kus aastakümneid tegutses väike algkool, on saanud praeguseks uue omaniku ja taastatud kauni ilme.
Laialehiste lehtpuude - enamusega puistud on säilinud vähesel arvul vaid Abruka saarel, Puhtus ja kitsaste ribadena jõeorgudes Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis. Enamasti on meil tegemist kuuse-, kase- ja haavaenamusega segapuistutega. Kasvukohatüübi osatähtsus on suurem Ida- ja Kesk-Eestis, moodustades kuni 5% riigimetsadest ja kuni 9,5 % kogu metsamaast. Sõnajala kasvukohatüüp (sj) Salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt läbivooluga lammi- ja moldorgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad (GO), küllastunud gleimullad (G(O)) ja küllastunud turvastunud mullad (GO1). Mikroreljeef mätlik. Organogeenne ja A1 horisont kokku 10.....30 cm tüsedusega, mullareaktsioon neutraalne kuni veidi happeline (pHKCl 5,0 kuni 7,0). Esinevad lehtpuu segapuistud - sanglepp. kask, haab. Peamiselt sanglepikud ja kaasikud, II rindes pärn, saar, jalakas
annaabi.ee 
