Lahustatud aine hulk: Arvutatud molaarmass: Katsevea arvutus Tegelik molaarmass: Arvutatud molaarmass: Arvutustes esinev katseviga on seega: Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud töös mõõtsin vee ja uuritava lahuse külmumistemperatuurid ning nende kaudu pidin Raoult'i II seadusest arvutama välja uuritava lahuse molaarmassi. Arvutatud molaarmass tuli vägagi lähedane selle aine tegelikule molaarmassile, katseviga oli vaid 1,55%. Seega võib väita, et antud meetodiga saab molaarmassi vägagi täpselt leida.
Tulemused ja nende intepreteerimine A. Täidis SpatelG75 Pundumis tegur 0,1 Täidise kõrgus 22,2 ja sisediameeter 1,8 Arvutatud täidise kogumaht 56,46 Arvutatud maksimaalne elueerimismaht 50,89 Arvutuslik fraktsioonide üldarv 25 B. C. Graafikult on näha kolme tõusu ja langust, mis näitavad, et aine konts. kolonnist väljumisel tõuseb, saavutab haripunkti ja langeb, kuni lõpuks on kogu aine kolonnist väljunud. Ained jagunesid geelis vastavalt molaarmassile. Dekstraansinine, mille molaarmass on tunduvalt suurem, kui müoglobiinil ja DNP-Aspartaadil, väljus kolonnist esimesena. Kolmandana elueerus DNA-Aspartaat, mille molekulid on piisavalt väikesed, et täielikult geeli pooridesse siseneda ning on seetõttu maksimaalse elueerimismahuga. D. E.Rf= Vx-Vxmin/Vxmax-Vxmin=
34 107 0,074 35 109 0,027 36 111 0,015 37 113 0,01 38 115 0 Kogu eluaadi maht: 33+238=109 (ml) Graafikult on näha kolme tõusu ja langust, mis näitavad, et aine konts. kolonnist väljumisel tõuseb, saavutab haripunkti ja langeb, kuni kogu aine on kolonnist väljunud. Ained jagunesid geelis vastavalt molaarmassile. Dekstraansinine, mille molaarmass oli suurim, väljus kolonnist esimesena. Tema elueerumismaht on minimaalne. Kolmandana elueerus DNP- aspartaat, mille molekulid olid lahuses väikseimad ning difundeerusid täielikult geeli pooridesse. Seetõttu on DNP-Aspartaat maksimaalse elueerimismahuga. Müoglobiin väljus kohe pärast dekstraansinist, st tema molekulmass on dektraansinisest veidi väiksem. Müogobiini ja DNP-aspartaadi väljumise vahe oli suurem, st DNP-aspartaadi molekulid on
M CO2 44,0 g / mol 40,3 g / mol 44,0 g / mol 3,7 g / mol 3,7 g / mol 100% ning suhteline viga % 8,4% 44,0 g / mol Kokkuvõte või järeldused: Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. lSüsihappegaasi molaarmass tuli katseliselt suhteliselt lähedane tegelikule molaarmassile (erines vaid 4 g/mol võrra), erinevus võis tuleneda CO2 liiga vähesest kogunemisest kolbi, mille võis põhjustada vooliku vale asend kolvis või arutuskäigus ümardamise ebatäpsusest. Kuna arvutuskäigu tulemus oli suhteliselt sarnane päris molaarmassiga, saab sellist katseviisi kasutada gaaside molaarmasside arvutamiseks. 2) Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö ülesanne ja eesmärk:
b. C/O heteroahelaga polüoksümetüleen c. C/O/N heteroahelaga polüuretaan d. C/S heteroahelaga polüeetersulfoon e. P/N heteroahelaga polüfosfaseen 3. Kumb tunnus iseloomustab termoreaktiivi võrreldes kummiga. a. Harv/tihe ristsidumine b. Kõvadus/pehmus c. Rabedus/sitkus d. Suur/väike deformatsioon e. Energiaelastsus/entroopiaelastsus 4. Kumb tunnus on iseloomulik polümeeri arvkeskmisele molaarmassile võrreldes masskeskmisega. a. Suurem/väiksem b. Oluline mooliosa/massiosa c. Eelistab väiksemate/suuremate molekulide panust d. Mõjutab rohkem/vähem polüdisperssusindeksit e. Mõjutab rohkem/vähem voolavust f. Mõjutab rohkem/vähem sitkust 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsioonimeetodi järgi. a. SBR emulsioonis b. PAR faaside piirpinnal c. HDPE gaasifaasis keevas kihis d
annaabi.ee 
