Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsioonielement. Elemendi valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsiooniga AgNO 3 lahus, teise - nõutava kontsentratsiooniga KBr lahus, mida järgnevalt küllastatakse AgBr-ga. Küllastatud AgBr lahuse saamiseks lisatakse KBr lahusesse intensiivsel segamisel mõni tilk 0,1 n AgNO3 lahust kuni hägu ja nõrga sademe tekkeni. Lahus sademe kohal on küllastatud AgBr-ga. Vahelahusena kasutatakse 1-molaalset KNO3. Edasi asetatakse kohale soolasillad (KNO 3-ga), hoolikalt puhastatud hõbeelektroodid ja mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Katsetulemustest arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis ning võrreldakse seda kirjanduse andmetega. Arvutustes vajalikud Cl- ja Ag+ aktiivsustegurid võetakse tabelist. KATSETULEMUSED Uuritav galvaanielement: Ag|AgBr|KBr||KNO3||AgNO3|Ag Küllast.
kontsentratsioonielement. Elemendi valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsiooniga AgNO3 lahus, teise - nõutava kontsentratsiooniga KCl (või KBr, KI jne.) lahus, mida järgnevalt küllastatakse AgCl-ga (AgBr, AgI-ga). Küllastatud AgCl lahuse saamiseks lisatakse KCl lahusesse intensiivsel segamisel mõni tilk 0,1 n AgNO3 lahust kuni hägu ja nõrga sademe tekkeni. Lahus sademe kohal on küllastatud AgCl-ga Vahelahusena kasutatakse 1-molaalset KNO3. Edasi asetatakse kohale soolasillad (KNO3-ga), hoolikalt puhastatud hõbeelektroodid ja mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Katsetulemustest arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis ning võrreldakse seda kirjanduse andmetega. Arvutustes vajalikud Cl- ja Ag+ aktiivsustegurid võetakse tabelist. Katsetulemused Uuritav galvaanielement: Ag / AgI / KI // KNO3 // AgNO3 / Ag küllast. AgNO3 on 0,05m; KI on 0,1m
Töövahendid. Uuritav galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsiooniele valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsioon nõutava kontsentratsiooniga KCl (või KBr, KI jne.) lahus, mida järgnevalt küllast Küllastatud AgCl lahuse saamiseks lisatakse KCl lahusesse intensiivsel segamis lahust kuni hägu ja nõrga sademe tekkeni. Lahus sademe kohal on küllastatud kasutatakse 1-molaalset KNO3. Edasi asetatakse kohale soolasillad (KNO3-ga), hõbeelektroodid ja mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. Katsetulemustes soola lahustuvuskorrutis ning võrreldakse seda kirjanduse andmetega. Arvutus ioonide aktiivsustegurid võetakse tabelist. Valemid t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva se elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal ks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks kontsentratsioonielement. Elemendi ud kontsentratsiooniga AgNO3 lahus, teise -
Katse käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsioonielement. Elemendi valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest etteantud kontsentratsiooniga AgNO3 lahus. Teise elektroodinõusse tehakse küllastatud AgCl, AgBr või AgI lahus. Selleks valatakse nõusse nõutava kontsentratsiooniga KCl, KBr või KI lahus ja seejärel mõni tilk 0,1 n AgNO3 lahust kuni hägu ja nõrga sademe tekkeni. Loksutatakse. Vahelahusena kasutatakse 1-molaalset KNO3. Edasi asetatakse kohale soolasillad (KNO3-ga), hõbeelektroodid (NB! hõbeelektroode liivapaberiga mitte puhastada!) ja mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud. (Miks ei tohi kasutada soolasillas KCl?) Katseandmete põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis L a1 aCl ning võrreldakse seda kirjanduse andmetega. Arvutustes vajalikud Cl – ja Ag+-ioonide aktiivsustegurid võetakse käsiraamatu tabelist.
võrdeline reageeriva ainega täidetud pinnaosa suurusega. Lahused 37. Lahused ja segud, küllastunud lahus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Küllastunus lahus on lahus, kus on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. 38. Lahuse kontsentratsiooni väljendamisviisid. Kontsentratsioon on lahustunud aine hulk kindlas koguses. Saab väljendada molaarset ja molaalset konrsentratsiooni, moolimurd, massimurd, mahuprotsent. 39. Lahustuvus. Lahustumise molekulaarne olemus, rõhk ja gaaside lahustuvus (Henry seadus), temperatuur ja lahustuvus, lahustumisentalpia ja entroopia. Lahustuvus on küllastatud lahuse konts, molaarne konts küllastunud lahuses. Tähis S. Kui küllastatud lahus on kokkupuutes lahustuva ainega, siis see küll lahustub aga samal ajal ka sadeneb. Sarnane lahustab sarnast, kui sarnanevad polaarsuselt, siis
elektrolüüdi puhul kirjeldab dissotsiatsioonikonstant Kd molaarse aktiivsuskoefitsendiga f , ehk . a=f C . Molaalse kontsentratsiooni c puhul tuleb kasutada molaalset aktiivsuskoefitsenti -14 25 juures K v =10 , seega puhtas vees , ehk a= c . Aktiivsuskoefitsent sõltub üldisest ioonide
Kõige sagedamini kopsukoes. Infarkti kolde koed neelduvad ja imenduvad ning tekkinud defektis vohab sidekude, mis hiljem armistub. Kui infarktikolle infitseerub mädatekitajate mikroobidega, kujuneb abstsess. Isostenuuria- uriini kontsentratsioonivõime täielik puudumine. Uriinieritus ei ole kontsentreeritud neerude poolt ja omab sama osmolaalsust, mis plasmagi. Osmolaalsus näitab osmootselt aktiivsete osakeste (lahustunud ioonide) molaalset kontsentratsiooni ühes kilogrammis vees (Osm/kg vee kohta). Plasma osmolaalsusel on oluline osa vee ja elektrolüütide ainevahetuse reguleerimisel, selle suurenemine (arenev vee puudus) avaldab mõju hüpotaalamuses asuvatele osmoretseptoritele, mis omakorda indutseerivad antidiureetilise hormooni (ADH) vabanemist. ADH toimib neerude distaalsetele tuubulitele ja arterioolidele vee tagasiimendumist suurendavalt ning seega organismi vett säilitavalt. Uriini eritub vähem ja kontsentreeritumalt