üritamaks võimalikult haritud paista. Enamus lahkhelisid ning kokkupõrkeid nii heas kui halvas mõttes toimubki justnimelt eelnimetatud õhtusöökidel, kus keegi korvi saab, sellega südameid murtakse ja keegi armuavaldusi vastu võtab. Tundub nagu pääseksid seal keelepaelad valla ning kõik oma südant puistavad. Konflikt tegelaste ja Moskva vahel on käegakatsutav. Ükskõik kes raamatu põhikarakterite pundist Moksvasse ka satub, alati ta tunneb ennast muutununa, liblikana meeliköitval suvisel aasal, kus kasvõi hetkeks kõik mured kuhugi tahaplaanile kaovad ning õnnelained peakohal plaksatades kokku löövad. Moskva on nagu kõrgem jõud, mis oma väikseimagi puudutusega kõigele ja kõigile teise näa annab. Ei ole tähtsust, kas tegelased seda muutust soovivad, või ei, Moskva ründab, haavab, teeb sohki, kuid võidab igal juhul.
Esimesest vastasseisust, mis kulmineerub märtsipleenumiga, väljub võitjana Käbin. Kui vaadata edasisi sündmusi, siis on ilmselge, et selle pöörde initsiatiiv tuli Eestist mitte Moskvast. Kui see oleks algusest peale olnud Moksva initsiatiiv, siis oleks need tagajärjed olnud hoopis teistsugused, nt kui me arvestame Karotamme edaspidist elukäiku. Karotammega ei juhtunud mitte midagi - ta võeti ametist maha, aga ta kutsuti Moksvasse, anti uus korter, leiti töö teadusinstituudis - siin ei olnud mingit otsast Moksva poolset vaenu ning see, et Karotammel nii hästi läks, ei olnud meeltmööda Käbinile. Käbin tõstab Moskva ees küsimuse, et Karotamme tuleb tugevamini karistada. Formaalselt Karotamme küsimust KK arutati - kõige suurem tulemus, see et Karotamm sai noomituse. Käbini tegevus ei piirdunud pärast 1950. aasta
,,Ülestõusmine" romaan, mis jõuab lugejateni 1899. Põhiteemaks sotsiaalse kurjuse probleem, analüüsib ka moraali probleemi. Teoses kuulub Tolstoi poolehoid lihtrahvale. Ta jõuab järeldusteni, et 1)kõlbelise allakäigu tingib ühiskond; 2)ausale in. on tolle aja Vm. ainuõige koht vangla. Tolstoi leiab, et Vene ühiskonda tuleb tõsiselt muuta. ,,Anna Karenina" Konflikt tegelaste ja Moskva vahel on käegakatsutav. Ükskõik kes raamatu põhikarakterite pundist Moksvasse ka satub, alati ta tunneb ennast muutununa, liblikana meeliköitval suvisel aasal, kus kasvõi hetkeks kõik mured kuhugi tahaplaanile kaovad ning õnnelained peakohal plaksatades kokku löövad. Moskva on nagu kõrgem jõud, mis oma väikseimagi puudutusega kõigele ja kõigile teise näa annab. Ei ole tähtsust, kas tegelased seda muutust soovivad, või ei, Moskva ründab, haavab, teeb sohki, kuid võidab igal juhul. L. Tolstoi "Anna Karenina" Süzee lühikokkuvõte.
annaabi.ee 
