II osa alates Peeter I ajast. Petropavlovski kindlus Sankt Peterburgis rajati Peeter I initsiatiivil. Vene Barokki suurkujuks oli Francesco Rastrelli 1700-1771 Smolnõi kloostri kirik Sankt Pet. Tuntuimad klassitsismi perioodil B.I.Bazenov, M.F.Kazakov. NSVL arhitektuur 1917-1940 - tekkisid rühmitused ASNOVA 1923 ja OSA 1915 mõlemad olid historitsismi ja elektika vastu. Asnova - Nikolai Ladovski 1881-1941liider, teoreetik ja Konstantin Melnikov1890-1971 Garaaz Pariisis1925. Osa - Moissei Ginzburg 1892-1946 ja Vladimir Tatlin 1885-1953 III Internatsionaali mälestusmärk.
nullfokuseerimine. Jutustaja teadmised ei tundu hoomavat teiste tegelaste elusid, nende tundeid ega tegemisi, vaid ainult seda, mis on seotud mingil määral peategelasega. Samas on jutustajal kogu informatsioon toimuvate sündmuste kohta. Teos on jutustatud läbivalt ühest vaatepunktist. Teoses esinevad peategelasena Jakov Ivanov, hüüdnimega Pronks, kõrvaltegelastena Marfa Ivanovna ja Rotschild ning episoodiliste tegelastena Moissei Iljits Sahkes ja kirikupapp. Tegemist on peamiselt lamedate tegelastega, mis on mõistetav kuna lugu on liialt lühike, et tegelasi sügavuti kirjeldada. Peategelast Jakovit võib aga pidada sügavaks tegelaseks kuna loo jooksul näeme, kuidas ta mõtleb ja mida väärtustab, samuti keskendub lugu sellele kuidas Jakovi suhtumine elusse ja ka Rotschildi muutub peale oma naise surma, seega võib öelda, et tegelane areneb ja muutub loo kulgedes.
Peenemale rahvale ja naistele tegi ta eri mõõdu järgi ja tarvitas selleks rauast arssinapuud. Lastekirstude tellimisi võttis ta väga vastumeelselt vastu ja tegi need ilma mõõduta, halvakspanuga, ning töö eest tasu saades ütles iga kord: ,,Pean tunnistama, et ma ei armasta kribu- krabuga jahtida." Kirstumeisterdamise kõrval tõi talle väikest tulu ka viiulimäng. Linnas mängis pulmades harilikult juudi orkester, mida juhatas Moissei Iljits Sahkes, kes võttis üle poole tulust enesele. Kuna Jakov väga hästi viiulit mängis, eriti vene laule, siis kutsus Sahkes teda vahel oma orkestrisse, viiekümnekopikalise päevapalgaga, arvestamata kingitusi külalistelt. Kui Pronks orkestris istus, siis higistas ja punetas kõigepealt ta nägu; oli kuum, küüslaugu hais tahis hinge kinni panna, viiul vingus, parema kõrva juures norskas kontrabass, vasaku kõrva juures nuttis flööt, mida mängis kõhn punapäine juut, kelle
vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks. Lenini pooldajad, keda oli parteis küll selge vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks. Lenini vastased parteis on ajalukku läinud kui mensevikud. Mensevikud: Liidriks Martov, kelle kõrval olid tuntumad tegelased veel Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Deutsch, Trotski, Potressov, Tsereteli, Fjodor Dan (1871-1947), Tsheidze, Moissei Uritski (1873-1918) jpt. Väga palju juute ja grusiine, kes olid haritud, ent Vene impeeriumis oma ühiskondliku positsiooniga rahulolematud. Pooldasid koostööd liberaalidega, olid vastu kohesele revolutsioonile (Venemaa ei olnud nende arvates selleks valmis). Peale 1905. aasta revolutsiooni tegid paar aastat taas Leniniga koostööd, ent kuna mensevike poolehoid kuulus üha enam reformidele ja vähem revolutsioonile, siis 1907 läksid nende teed taas lahku. 1917
annaabi.ee 
