,,Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida?" Monument avati 1983. aastal ning selle autoriteks on skulptor Jaak Soans ja arhitekt Allan Murdmaa. Karl Morgensterni monument Karl Morgenstern, täisnimega Johann Karl Simon Mogenstern, oli saksa päritolu õpetlane ja klassikaline filoloog. Ta oli Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ja ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Samuti oli ta Tartu Ülikooli kõnekunsti, elokventsi ja klassikalise filoloogia, esteetika, kirjandus- ja kunstiajaloo professor ja raamatukoguhoidja. Ta osales ülikooli põhikirja e. statuudi koostamisel ning ülikooli juhtimises. Morgenstern valiti Peterburi Teaduste Akadeemia auliikmeks. Oli suur kunstihuviline kirjutas
suhteliste sügavuste D jaoks ning arvutada valemiga 9.30 püsivustegurid. Määravaks on selliselt leitud püsivusteguri minimaalne väärtus. 9.9.5 Nõlva püsivuse kontrollimise teised meetodid 12 Eeltoodud põhiliste meetodite kõrval on kasutusel teisi meetodeid. Palju neist on sarnased Bishopi lihtsustatud meetodiga, kuid momentide tasakaalu tingimuse kõrval arvestavad ka jõudude tasakaalu tingimust. Mogenstern ja Price (1965, 1967) võttes arvesse kõiki tasakaalutingimusi eeldasid, et lõikude vahelised nihkejõud T (joonis 9.14) on seotud lõikudevaheliste horisontaaljõududega T = f(x) E, kus on konstant ja f(x) lõigu horisontaalkauguse lineaarfunktsioon. Sellistel eeldustel saab tasakaaluvõrrandite süsteemi antud ääretingimuste juures lahendada ja püsivusteguri F leidmiseks. Spencer eeldas, et lõikudevahelise jõu resultandi kaldenurk on ühe lõigu jaoks konstantne
tegurid m ja n erinevate lihkepinna suhteliste sügavuste D jaoks ning arvutada valemiga 9.30 püsivustegurid. Määravaks on selliselt leitud püsivusteguri minimaalne väärtus. 9.9.5 Nõlva püsivuse kontrollimise teised meetodid Eeltoodud põhiliste meetodite kõrval on kasutusel teisi meetodeid. Palju neist on sarnased Bishopi lihtsustatud meetodiga, kuid momentide tasakaalu tingimuse kõrval arvestavad ka jõudude tasakaalu tingimust. Mogenstern ja Price (1965, 1967) võttes arvesse kõiki tasakaalutingimusi eeldasid, et lõikude vahelised nihkejõud T (joonis 9.14) on seotud lõikudevaheliste horisontaaljõududega T = f(x) E, kus on konstant ja f(x) lõigu horisontaalkauguse 9 lineaarfunktsioon
annaabi.ee 
