ja kindlasti on vaja areneda selles valdkonnas, millega tegeled. Ka peamine asi on see, et ei ole vaja teha ruumalad lepingud nagu Chanel tegi. On vaja kogu aeg mõtlema. Ja kui see kõik on olemas, siis kõik kindlasti tuleb välja. 2 Kasutatud allikad: 1. Naistekas Delfi (2001). Coco Chanel. Kättesaadav: http://naistekas.delfi.ee/ilumood/moeuudised/coco-chanel?id=2506325 10. september 2018 2. Miksike.ee (2006). Coco Chanel. Kättesaadav: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/coco_chanel_evelinviks.htm 10.september 2018 3. The Editors of Encyclopaedia Britannica See Article Histort (2000) Ray Kroc American Businessman Kättesaadav: https://www.britannica.com/biography/Ray-Kroc 10.september 2018 4. Biography.com Editors (2014) Ray Kroc Biography. Kättesaadav: https://www.biography
kestis traditsiooniline rõivastus seal veel 20. Sajandi alguselgi, Kihnus, kui omaette lokaalses rühmas, kantakse traditsioonilist riietust veel tänapäevalgi. Saared Saarte piirkonna alla kuulub 20 kihelkonda: Anseküla, Emmaste, Hiiumaa, Jaani, Jämaja, Kaarma, Karja, Kihelkonna, Kihnu, Käina, Kärla, Muhu, Mustjala, Pöide, Püha, Pühalepa, Reigi, Ruhnu, Valjala, Vormsi. Saarte piirkonna alla loetakse Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu. Peamised moeuudised Euroopast jõudsid saartele Läänemere kui ühendustee kaudu. Palju ühisjooni oli saarte rahvariietel eestirootslaste riietusega, näiteks kurrutatud seelikud, mis kujunesid 19. sajandil põikitriibuliseks, hiljem pikitriibuliseks. Igal saarel oli rõivastus mingil määral erinev, Saaremal isegi igas kihelkonnas. Seda seetõttu, et rõiva kujunemist mõjutas saare asukoht, erinevused looduslikes tingimustes ja sellest tulenev erinev majanduslaad.
24% vastasid, et nende riietumisstiil on muutunud silmnähtavalt naiselikumaks. Võrdluseks võib tuua 1990ndate aastate alguse, kus naised püüdsid riietuda glamuurselt. Samuti võib järeldada, et eelnevalt oldi liiga noored, kuna enamus küsitluse täitjaid olid vanuseklassis 25 – 35 eluaastat; 19% riietuvad, jälgides järjest enam moes toimuvaid muutusi. Järelikult on moeuudised muutunud nende jaoks aktuaalsemateks teemadeks; 14% naisi leiavad, et mugavus tänapäeval on justnimelt riiete puhul kõige olulisem omadus. Autor arvab, et eelneva kümne aasta jooksul on riietatud end 35 rohkem naiselikumalt, kuid tänapäeval on mindud üle madala jalanõu ja pikkade pükste peale; 13% vastanutest ei ole kümne aasta jooksul enda rõivastumisharjumusi muutnud
pühendasid suure osa džässmuusika tutvustamisele. I. Mažurs oli ka aastaid Läti Rahvaloomingu Maja muusikaosakonna juhataja, pianistina Dave Brubecki austaja ja tema stiili järgija. Tema usaldusväärsust Läti džässiajaloo tundjana kinnitab oma kirjas siinkirjutajale (6.04.2006) ka Läti noorema põlve džässmuusik ja - pedagoog Indrikis Veitners. 55 Ka Valgast pärit kirjanik Valve Saretok mainib oma autobiograafilises romaanis, et moeuudised, sh džässinoodid, saabusid Valka tavaliselt Riiast, mis oli moeteadlikum, suurlinlikum ja ka lähemal kui Tallinn (Saretok 1956: 223). Ta räägib palju Valga ja Valka headest kontaktidest ja vastastikusest läbikäimisest, kuid mitte kordagi ei maini ta Läti tantsu- või džässorkestreid, kuigi džäss oli tema väitel 1920. aastate lõpul Valgas väga moes. 56 Ainsa eesti ansamblina on teadaolevalt sel ajal Lätis (Riias Schwarz’i kohvikus 1939) esinenud trio