1857 ), kes sündis veel pärisorjana, kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit. 1820. aastatel kuni oma surmani tegutses ta aga Venemaal: oli ooperilaulja Moskvas, mitmel pool kapellmeister ning 1830 aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostes teame mõningaid palu klaverile omaaegsele moepillile. 19. sajandil sündis ka eestikeelne helilooming. Esimene helilooja, kes kirjutas eestikeelseid mitmehäälseid ilmalikke koorilaule, oli Anseküla pastor Martin Körber ( 1817 1893 ). Ta oli ühtlasi ka saksa ja eesti leeles kirjutav kirjanik ning luuletaja. Ilmalikke eestikeelseid luulekogumikke ilmus tal neli, neist " Laulud Sõrvemaalt " I II ( 1864 1867 ) olid varustatud nootidega. Körberi laulude eeskujuks oli saksa
sündis veel pärisorjana, kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu-kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit. 1820. aastatest kuni oma surmani tegutses ta aga Venemaal: oli ooperilaulja Moskvas, mitmel pool kapellmeister ning 1830. aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostest teame mõningaid palu klaverile - omaaegsele moepillile. 19. sajandil sündis ka eestikeelne helilooming. Esimene helilooja, kes kirjutas eestikeelseid mitmehäälseid ilmalikke koorilaule, oli Anseküla pastor Martin Körber(1817-1893). Ta oli ühtlasi ka saksa ja eesti keeles kirjutav kirjanik ning luuletaja. Ilmalikke eestikeelseid luulekogumikke ilmus tal neli, neist "Laulud Sõrvemaalt" I-II (1864-1867) olid varustatud nootidega. Körberi laulude eeskujuks oli saksa koorilaul - seda seost näeme nii lihtsas viisis ja
sündis veel pärisorjana, kuid sai Tallinnas vabaks meheks. Ta laulis Pühavaimu-kiriku kooris ja oli seal mõnda aega organistiks. Ühtlasi mängis ta Tallinna saksa teatri orkestris viiulit. 1820. aastatest kuni oma surmani tegutses ta aga Venemaal: oli ooperilaulja Moskvas, mitmel pool kapellmeister ning 1830. aastatest organist ja muusikaõpetaja Peterburis. Tema teostest teame mõningaid palu klaverile - omaaegsele moepillile. [4] 5. Ärkamisaeg Ärkamisaeg andis suure tõuke muutustele ka muusikaelus.Välja hakkas kujunema koolivõrk. Koolide üheks peaeesmärgiks oli rahvast lugema ja laulma õpetada, et inimesed saaksid luterlikust jumalateenistusest aktiivselt osa võtta
annaabi.ee 
