10,97 ±0,006 1,595 ±0,0004 11,55 ±0,002 1,606 ±0,0003 12,06 ±0,004 1,614 ±0,0004 12,51 ±0,012 1,621 ±0,0004 13 ±0,014 1,631 ±0,0002 13,5 ±0,004 1,638 ±0,0003 13,98 ±0,006 1,643 ±0,0002 Joonis 1. sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik graafikuna. Punktis 3. salvestatud moduleeritud signaali spekter. Mõõdetud spektrijoonteamplituudid, signaali ribalaiuse B, modulatsiooniindeksi MF ja sagedusdeviatsiooni väärtused. Joonis 2. Moduleeritud signaali spekter Tabel 2. Spektrijoonte sagedused ja Amplituudid. U(mV) f(MHz) 3a 4,6 ±0,1 1,399 ±0,0001 2a 39,6 ±1,2 1,409 ±0,0001 1 170,7 ±5 1,419 ±0,0001 2b 39,6 ±1,2 1,429 ±0,0001 3b 4,6 ±0,1 1,439 ±0,0001 B = Umax - Umin = 1,4404-1,3977=0,047 MHz MF=0,5 =10*0,5=5KHz
võrdeline. Kui vähendada, siis spekter ka väheneb. 4.) Asendasime siinuseline signaal 5 kHz sagedusega 3V amplituudiga ristkülikukujulise signaaliga. Salvestasime väljundsignaali spekter. Joonis 5. Väljundsignaali spekterristkülik signaali puhul Joonisest 5 on näha, et spektri laius võrdub Cursor1-Cursor2=2,22-2,51=0,29Mhz. Uurimine näitas, et sõltub spektri laius sõltub moduleeriva signaali amplituudist: amplitudi kasvades, kasvab ka spektri laius. 5.) Arvutasime modulatsiooniindeksi kui punktis 2.) üles võetud modulatsioonikarakteristiku puhul anda modulaatori sisendisse 0,25 voldise amplituudiga ja 3 kHz sagedusega moduleeriv signaal. Deviatsooniks saime = 0,475 MHz. Modulatsiooniindeksi arvutamiseks kasutame valemit: m= / = 0,475MHz/3kHz= 158.3 Kokkuvõte: Tutvusime sagedusmodulaatori tööpõhimõttega ja tegelesime sagedusmoduleeritud signaali spektri ja kuju häälestamisega. Tulemused olid huvitavad kuigi viimase signaali kuju kättesaaamisega oli raskusi.
Mõõtsime impulsi esikülje ja tagakülje kestused: tesikülg = 4,800 ns ttagakülg = 4,550 ns Teoreetiliselt võib esi- ja tagakülje pikkus olla kuni tf =1/(3fmax) tf = 1/(3*30) = 11 ms 8. Genereerisime amplituudmoduleeritud (AM) siinussignaali: 3 pinge 1 Vrms kandesagedus 3 kHz moduleeriva kolmnurksignaali sagedus 100 Hz modulatsiooniindeks 80% Kontrollisime modulatsiooniindeksi väärtust. Selleks mõõtsime lõigud A ja B ostsillograafi ekraanilt kursorite abil, milledeks saime: A = 4,937 V B = 0,719 V Leiame modulatsiooniindeksi m kasutades valemit m = , milleks saime m= = 0,7458 75%, mis langeb peaaegu kokku kasutatud väärtusega. 9. Genereerisime sagedusmoduleeritud (FM) siinussignaali: kandesignaali pinge 0,85 Vpp kandesagedus 3,5 kHz moduleeriv signaal kolmnurkpinge deviatsioon 40 Hz
·Reguleerimine tugineb filtri tüürsignaali kaudu filtri impulsskarakteristiku muutmisele vastava algoritmi järgi. 3.3.3.2. Moduleeritud signaalide optimaalne vastuvõtt. Väikeste häirete korral on optimaalne vastuvõtt praktiliselt tagatud alljärgnevate AM, FM ja PM signaalide vastuvõtjate tüüpstruktuuridega (joon3.3.13). ·Võrreldes AM, FM ja PM signaalide vastuvõtjaid omavahel, võib täheldada, et modulatsiooniindeksi suurendamine annab FM ja PM vastuvõtjatele tunduvalt suurema häirekindluse kui seda on võimalik saavutada AM vastuvõtjas. ·Samas aga tuleb silmas pidada, et modulatsiooniindeksi suurendamine suurendab ka sisendsignaali spektri laiust, mistõttu tuleb suurendada ka vastuvõtja pääsuriba. See aga halvendab signaal/müra suhet detektori sisendis. Kui see suhe ületab teatud läve, suureneb vastuvõtja müratase järsult. ·Kui on vajadus
6). Tuleb märkida, et pinge positiivne ja negatiivne poolperiood on erinevad täisarv k kordselt kuni fc 6kf* kuigi need on suhtelised sarnased, et anda keskväärtuseks null. Muunduri väljundpinge Fourier analüüs näitab, et see sisaldab vähem harmoonilisi kui plokkjuhtimise puhul. Sellele vaatamata on pingete põhiharmoonilised siinuselised, kuid muunduril on märkimisväärsed kaod pooljuhtseadistes ja akustiline müra koormusel. Kandevsuhte kf ja modulatsiooniindeksi kmod suurendamisel paraneb pingete sümmeetria ja harmooniline koostis ning vähenevad kaod, nagu näitab joonis 3.37. Pulsilaiusmodulatsiooniga juhtimine. Pulsilaiusmodulatsioon on tegelikult Nyquist-i sagedusel kulgev protsess, kuigi kandevsagedus on sellest sagedusest üle kahe korra kõrgem. Praktikas võib kandevsagedus ületada Nyquist-i sageduse kümnekordselt ja rohkem. Selleks kasutatakse digitaalseid ühekristallilisi alamprotsessoreid. Nende ülesandeks on genereerida
annaabi.ee 
