Külma sõja mõju maailma arengule Külm sõda oli lääne (USA) ja ida (NSVL) vaheline poliitiline ja majanduslik konflikt, mis leidis aset II maailmasõja järgsel perioodil. Külma sõja ajal osapoolte vahel sõjalisi kokkupõrkeid ei olnud. Üksteist üritati nõrgestada läbi luuretegevuse, poliitika ja majandusliku tegevusega. Külma sõja ajal toimus suur militaartehnika areng, millest suur osa on modifitseerituna üldsuse kasutuses. Üks viisidest, kuidas osapooled üritasid üksteisele ära teha, oli kosmose võidujooks. Arusaam oli selline, et kes esimesena kosmosesse või mõnele taevakehale jõuab on võitja. Esimene mees, kes avakosmosesse jõudis oli NSVL-i kosmonaut Juri Gagarin. Esimene mees kuul oli aga Ameerika Ühendriikide astronaut Neil Armstrong. Mõlema leeri teadlased arendasid välja palju tehnilisi seadmeid, mida kõige pealt kasutati kosmonduses ja sõjanduses, kuid tehnika
teljevahele olid auto proportsioonid paremad. Esiosa, sealhulgas esimesed poritiivad ja radiaatorivõre, muutus huvitavamaks. GAZi disainerite ja inseneride poolt loodud GAZ M-1 ei olnud vaid edukalt läbitud katseks vaid pani aluse GAZi disainikoolkonnale. 1937. aastal pälvis M-1 Pariisis maailma tööstusnäitusel Nõukogude Liidu esindajana hulgaliselt tähelepanu. GAZ M-1-l on omapärane ajalugu. Aasta aasta järel teenis ta osaliselt modifitseerituna inimeste vajadusi kaasa arvatud sõja-aastatel hilistest 30-test kuni 50-teni. Mudelit M-1 kasutati alusena GAZ 415, 400-kilose kandevõimega kastiauto (pick-up) loomisel. Neid varustati teatud juhtudel 6-silindriliste mootoritega koodnimetusega GAZ 11. See uus 3485 kuupsentimeetrise töömahuga 76 hobujõuline mootor aitas parendada auto kiirendusomadusi ja avas võimaluse kasutada seda tulevastel veokitel, aga ka kergetel tankidel ja iseliikuvatel relvadel.
katseks vaid pani aluse GAZi disainikoolkonnale. 1937. aastal p älvis M1 Pariisis maailma tööstusnäitusel Nõukogude Liidu esindajana hulgaliselt tähelepanu. GAZ M1l on omapärane ajalugu. Aasta aasta järel teenis ta osaliselt modifitseerituna inimeste vajadusi kaasa arvatud sõjaaastatel hilistest 30 test kuni 50teni. Mudelit M1 kasutati alusena GAZ 415, 400kilose kandevõimega kastiauto (pickup) loomisel. Neid varustati teatud juhtudel 6silindriliste mootoritega koodnimetusega GAZ 11. See uus 3485 kuupsentimeetrise töömahuga 76 hobujõuline mootor aitas parendada auto kiirendusomadusi ja avas võimaluse kasutada seda tulevastel veokitel, aga ka kergetel tankidel ja iseliikuvatel relvadel.