Suurlinna rütmist osasaamiseks ei pea enam elama tingimata linnas. Ka shokielamus on muutunud lausa elustiiliks, kaasnenud on suur vabaduse kasv. Erinev lähenemine ühele printsiibile(luua iseennast kui kunstiteost, vaadates ajastu väljavaateid ja kehastuda neisse): Dändism- kunstiga tegelevad edevad mehed, üritab lahe olla, Flanöör- 19.saj moejäljendaja, teeb seda mis on moes, Esteet- rollidesse kinnijääja. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. T. S Eliot. Mathew Arnold. Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust, viimse toetuspunktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat. Igas kunstiteoses on tähenduslik vorm, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Püütakse kunsti idealistlikult puhastada, nädata et kunst toimib sama selgelt ja täpselt kui matemaatiline kombinatsioon. Luule on harmooniline ja tervik, on ilus(mis ongi saavutatud idealistliku puhastamise teel),
domineerima. Suurlinna rütmist osasaamiseks ei pea enam elama tingimata linnas. Ka shokielamus on muutunud lausa elustiiliks, kaasnenud on suur vabaduse kasv. Erinev lähenemine ühele printsiibile(luua iseennast kui kunstiteost, vaadates ajastu väljavaateid ja kehastuda neisse): Dändism- kunstiga tegelevad edevad mehed, üritab lahe olla, Flanöör- 19.saj moejäljendaja, teeb seda mis on moes, Esteet- rollidesse kinnijääja. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. T. S Eliot. Mathew Arnold. Kunstis üritati näha idealiseeritud kujutlust, viimse toetuspunktina tõe ja religioonita maailmas. Nad rõhutasid äärmuslikult kunsti autonoomiat. Igas kunstiteoses on tähenduslik vorm, mis teeb kunstist kunsti ja esteetilisest esteetilise. Püütakse kunsti idealistlikult puhastada, nädata et kunst toimib sama selgelt ja täpselt kui matemaatiline kombinatsioon. Luule on harmooniline ja tervik, on
Seda nö suurtööstuse ajastu võõristavat järelkogemust kirjeldab H. Bergson (harilik meeldetuletus vs vanat tüüpi mäletamise kogemus). Baudelaire`i luules ja modernismis üldse on kesksel kohal šokikogemus. Avangardlik kunst on teadlikult konstrueeritud sokeerivaks. Kunst teadvustab enda kogemise kogemuse. 16 22). Adamson, Jaanus 1996 Postmodernne detektiiv Vikerkaar 4/ 72–85 (KÜSIMUS: Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. T. S Eliot. Matthew Arnold.) Modernism on omamoodi romantismi järellainetus. Modernismis IGATSETAKSE tähendusliku maailma järele. Modernism püüab aina end uuesti manifesteerida, eitades vana ja otsides vormiliselt uut, tekitada segadust ja sokeerida, püüda tähelepanu. Kunst on elust sammuke ees. Otsitakse vapustavaid kogemusi. Otsitakse minevikus püsima jäänud, vastupidanud tugevaid kujutlusi (Shakespeare, Homeros). Kujutlusi eelistatakse mõistusele. Eraldi teed liiguvad
ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine. Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot. Arnold. 24. Schopenhaueri pessimism ja kunst. 25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst. Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger. Nietzsche ja postmodernism. 26. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. 27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey. Mõistmine kui eksistentsiaal
annaabi.ee 
