12.A 30.09.2017 Ühiskonnaprobleemid modernistlikus ja tänapäevases maailmas Ajast aega on ühiskond vastu vaadanud oma probleemidele, olgu need siis väiksemad või suuremad, riigi- või maailmapõhised, kuid olemas on need olnud. 20. sajandi alguses, modernismiajastul, tabas inimesi kaos, kui algas I maailmasõjaks valmistumine, mis tõi kaasa probleemid nagu võõrandumine ja ühiskonna õnnetus. Kas selle ajastu probleemid on tänaseks lahenenud või kannatavad tänapäevainimesed endiselt nende all? Otsest suurt võõrandumist, nagu modernismiajastul, praegusel ajastul näha ei ole, sest mingit suurt drastilist muutust ühiskonnas pole toimunud. 20. sajandil aga ehmatas inimesi suur
Samuti olid Briti ja Soome töölised sarnased oma klassi alusel, kuid erinevad kodakondsuse alusel. Modernses ühiskonnas oli võimalik üpris suure tõenäosusega ette ennustada sedagi, kuidas hääled valmistel jagunevad. Lisaks püsivale identiteedile iseloomustas modernset ühiskonda mõistlikkus, arvepidamine ja asisus. Nii ühiskonna progressi kui ka elujärje paranemist mõõdeti ennekõike rahas, kaupades ja asjades. Modernismiajastul arenes ühiskond kiiresti: kasvas jõukus, tõusis turvalisus ja heaolu, laienes toetus inimõigustele ja vabadustele. See üleüldine progress tegi modernismist optimistliku elufilosoofia, mis uskus inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva kohta. Samuti uskus modernism, et inimesed on suutelised neid teadmisi kollektiivselt rakendama, muutmaks elu paremaks ja suunamaks maailma inimarengut. Modernism hindas kõike seda,
Selle hinnangu langetab ta mõistuse, kujutlusvõime ja oma meelte kaasabil; ilu kui omakasupüüdmatu rahulolu, ilu kui subjektiivne üldkehtivus · Hegeli lähenemine ilu-mõistele on ajalooline; tema jaoks on ilu absoluutse idee (vaimu) üks arenguetappe, periood, mil vaim saavutab harmoonilise ühtsuse oma materiaalse vormiga (nt klassikalisel ajastul); kunsti ilu on kõrgem kui looduse ilu, sest kunst on võimeline meelelis-kaunil moel näitlikustama absoluutset ideed. · Modernismiajastul on ilu mõiste kriisis, sest esteetika kategooriana kerkib esile inetu · Ilu mõiste lahutatakse järk-järgult moraali ja religiooni mõistetest · Nietsche kritiseerib ilu mõistet, nõuab senise apolliinliku ilu kõrvale ka dinüüsoslikku ilu · 20. Sajandil tegeldakse ilufenomeniga 1) loodusteaduses · S.Freud sõnastatud psühhoanalüüs: ilu on seksuaalenergia sublimatsioon, mis tagab meile õnne- ja rahuldustunde; kuigi ilul konkreetne pragmaatiline eesmärk puudub, ei
annaabi.ee 
