Kultuurilised mõjud tsivilisatsioonide vahel on nüüd üksteisest sõltuvad, Lääne tsivilisatsioon mõjutab ja on mõjutatud teistest maailma tsivilisatsioonidest. Samas Huntington väidab aga, et rahvusvaheline kommunikatsioon on siiski Lääne poolt domineeritud ja see on ka mitte- Lääne tsivilisatsioonide lääne-vastase suhtumise üks põhipõhjuseid. Ta ka selgitab, et mida tihedamaks kultuuride vaheline kommunikatsioon muutub, seda sarnasemaks need kultuurid ka muutuvad. Rääkides moderniseerumisest Huntington väidab, et kuigi kogu maailm moderniseerub, muutub ta aga ka vähem läänelikuks. Huntington väidab ka seda, et tuleviku konfliktid ilmselt toimuvad läänemaailma ja islamimaailma vahel. Võimalikeks põhjusteks toob ta nii ühise kommunismiohu kadumist kui ka lääne püüdlusi oma väärtusi ja institutsioone universaalseks muuta. Huntington ühtlasi peab NL'i Afganistani sõda ja Lahesõda tsivilisatsioonide vahelise sõja alguseks.
20.2. Millest sõltuvad sünni-, viljakuse- ja surmamäärad ühiskonnas? Sünnitaja vanusest, üldisest viljakusest riigis, riigi arengutasemest, naiste haridustasemest, linnastumise tasemest, vaesusest ja sotsiaalsest klassist, sissetulekuerinevusest, poliitiliste ja religioossete juhtide seisukohast pereplaneerimise suhtes, vanade- ja sotsiaalhoolest (pension ja hoolekandesüsteem), naiste õigustest ühiskonnas (peres) ja migratsioonist. See kõik oleneb moderniseerumisest ja urbaniseerumisest, industrialiseerimisest ja sekulariseerimisest. 20.3. Kuidas kajastada kiiret, aeglast ja negatiivset rahvastiku kasvu rahvastikupüramiidi abil? 20.4. Kuidas rahvastiku vanuseline ja sooline kooseis aitab meil mõista ühiskonnaelu erinevaid aspekte? See aitab ennustada tulevast rahvastiku koosseisu ja rahva jätkusuutlikkust. Aitab mõista nt pensioniiga või majanduse mõju sündidele vms. 20.5
Emantsipeerumise käigus talurahvas vabanes nendest härrustest. Bauerbefreiung algab pärisorjuse kaot aktiga ja tähendab seda, et peale pärisorjuse kaotamist hakkab toimuma protsess, et mõisnikud hakkavad üha rohkem kaotama võimu tp üle. Tp jäid härrade juurde kuni bauernbefreiungini, kui tp olid mõisnikega võrdsed riigikodanikud. Kui maad isegi rendidakse, siis müõisnikul ei ole härruslikku võimu tp üle. Bauernbefreiung 18-19 saj. Mõjutatud riigi sekkumisest ja survest, üh moderniseerumisest. Ida-Euroopa pärisorjus Klassikalised Ida-Euroopa pärisorjuse reg oli Schlewig Holstein ( holsteini idaosa9; Mecklenburg, Pommer, Poola, Venemaa, vähem intensiivsem Böömimaal , Määrimaal ja Ungaris ja Balti provintsid ning Leedu. Isegi kaasaegne kirjandus 17-18 sajandist, siis ka seal nähti Ida-Euroopat eraldi pärisorusena. Lääne euroopa pärisorjuse langemine, Ida Euroopa pärisorjuse tõus. erbuntertänigkeit- pärisalam- tahetakse rõhutada pärisorjade sõltuvust maa kaudu
annaabi.ee 
