jäljendama asusid. 2. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Siidpintslit soovitas Leonardo da Vinci kasutada eelkõige ihutoonide maalimisek. Sfumaato-tehnika abil suutis kunstnik edasi anda värvide kõige peenemaid nüansse ja vältida heledate ja tumedate toonide teravaid üleminekuid. "Mona Lisa" näo õrna modelleringu saavutas ta üllatavalt pehmete üleminekutega. Ta tegi üheaegselt tajutavaks niihästi nahaaluse lihastevõrgu kui ka naist ümbritseva atmosfääri väreluse. poolfiguur on eeskujulikult sobitatud üldraami ja jooned ning proportsioonid on harmoonilisemad kui üheski teises portrees enne Leonardot. 3. Pildil puudub väline tegevus, valitsev on mõtte liikumine. Mona Lisa naeratus on
naeratus mõjub külgetõmbavalt, külm pilk eemaletõukavalt. Juba ainuüksi see vastuolulisus muudab kogu naise välise ilme komplitseerituks. Nii võib kogu tema välises kujus kogu tema olemuse rikkust ja vastuolulisust. seepärast hakatigi "Mona Lisat" nimetama vastuoluliseks ja salapäraseks naiseks. Maalitehniliselt on "Gioconda" teostatud ületamatu meisterlikkusega. Leonardo töötas selle kallal mitmeid aastaid ja pidas seda ikkagi lõpetamata tööks. "Mona Lisa" näo õrna modelleringu saavutas ta üllatavalt pehmete üleminekutega. Ta tegi üheaegselt tajutavaks niihästi nahaaluse lihastevõrgu kui ka naist ümbritseva atmosfääri väreluse. poolfiguur on 7 eeskujulikult sobitatud üldraami ja jooned ning proportsioonid on har¬ moonilisemad kui üheski teises portrees enne Leonardot. See maal valmis aastal 1505. 8 Arhitektuuri- ja inseneritööd
eemaletõukavalt. Juba ainuüksi see vastuolulisus muudab kogu naise välise ilme komplitseerituks. Nii võib kogu tema välises kujus kogu tema olemuse rikkust ja vastuolulisust. seepärast hakatigi "Mona Lisat" nimetama vastuoluliseks ja salapäraseks naiseks. Maalitehniliselt on "Gioconda" teostatud ületamatu meisterlikkusega. Leonardo töötas selle kallal mitmeid aastaid ja pidas seda ikkagi lõpetamata tööks. "Mona Lisa" näo õrna modelleringu saavutas ta üllatavalt pehmete üleminekutega. Ta tegi üheaegselt tajutavaks niihästi nahaaluse lihastevõrgu kui ka naist ümbritseva atmosfääri väreluse. poolfiguur on eeskujulikult sobitatud üldraami ja jooned ning proportsioonid on har¬ moonilisemad kui üheski teises portrees enne Leonardot. Madonna kaljukoopas" Maalist on kaks varianti, mõlemad väga sarnased. Arvatakse, et Leonardo da Vinci ise maalis
kogu naise välise ilme komplitseerituks. Nii võib kogu tema välises kujus kogu tema olemuse rikkust ja vastuolulisust. seepärast hakatigi “Mona Lisat” nimetama vastuoluliseks ja salapäraseks naiseks. Maalitehniliselt on “Gioconda” teostatud ületamatu meisterlikkusega. Leonardo töötas selle kallal mitmeid aastaid ja pidas seda ikkagi lõpetamata tööks. “Mona Lisa” näo õrna modelleringu saavutas ta üllatavalt pehmete üleminekutega. Ta tegi üheaegselt tajutavaks niihästi nahaaluse lihastevõrgu kui ka naist ümbritseva atmosfääri väreluse. poolfiguur on eeskujulikult sobitatud üldraami ja jooned ning proportsioonid on har¬ moonilisemad kui üheski teises portrees enne Leonardot. “Anghiari lahing” (1504-1506) Maal üllatas oma uudse kompositsiooniga. Kahjuks ei ole see säilinud, sest järgi on
Juba ainuüksi see vastuolulisus muudab kogu naise välise ilme komplitseerituks. Nii võib kogu tema välises kujus kogu tema olemuse rikkust ja vastuolulisust. seepärast hakatigi "Mona Lisat" nimetama vastuoluliseks ja salapäraseks naiseks. Maalitehniliselt on "Gioconda" teostatud ületamatu meisterlikkusega. Leonardo töötas selle kallal mitmeid aastaid ja pidas seda ikkagi lõpetamata tööks. "Mona Lisa" näo õrna modelleringu saavutas ta üllatavalt pehmete üleminekutega. Ta tegi üheaegselt tajutavaks niihästi nahaaluse lihastevõrgu kui ka naist ümbritseva atmosfääri väreluse. poolfiguur on eeskujulikult sobitatud üldraami ja jooned ning proportsioonid on har¬ moonilisemad kui üheski teises portrees enne Leonardot. · "Anghiari lahing" (1504-1506) Maal üllatas oma uudse kompositsiooniga. Kahjuks ei ole see säilinud, sest