" Looming Juba 20 aastasena oli ta leidnud oma stiili - naturalism Velazquesi noorpõlve perioodile on iseloomulikud nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuviljade, toiduainete ja lilledega Mitmeid aastaid maalis ta Hispaania kuningakoja liikmeid ja tuttavaid Aastal 1629 maalis ta ka oma esimese mütoloogilise pildi, kuulsa ,,Joodikud" Looming Pärast Itaalias käiku loobus Velazques teravast modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise poole, mis kõige viimse võimaluseni lihtsustab Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks maalil "Vulcanuse sepikojas" Looming Aastatel 1634-35 lõi ta ajaloolise maali ,,Piigid", millel on kujutatud episoodi sõjast
Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega. Nende tugev, selge maalimisviis ja tumedad varjud meenutavad itaalia naturalistide (Michelangelo Caravaggio ja José Ribera) laadi Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel Uus laad ilmneb juba Itaaliareisi kestel maalitud töödes,
Juba 20 aastasena oli ta leidnud oma stiili. Selle peamine iseärasus on kõige otsekohesem ja kõige võltsimatum loomutruudus (e. naturalism). Velazquesi noorpõlve perioodile on iseloomulikud nn. Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuviljade, toiduainete ja lilledega. Mitmeid aastaid maalis ta Hispaania kuningakoja liikmeid ja tuttavaid. Aastal 1629 maalis ta ka oma esimese mütoloogilise pildi, kuulsa ,,Joodikud". Pärast Itaalias käiku loobus Velazques teravast modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise poole, mis kõige viimse võimaluseni lihtsustab.Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes, nagu näiteks maalil "Vulcanuse sepikojas". Aastatel 1634-35 lõi ta ajaloolise maali ,,Piigid", millel on kujutatud episoodi sõjast Madalmaade vastu. See on ühtlasi ka suurim maal temalt. 1650
Tema maalides oli ka juba rohkem õhku, tema pintsel oli muutunud kergemaks ja figuuride jaotus vabamaks, ehkki kõik maalil kujutatu on ülevaatlik ning hõlpsasti haaratav nagu itaalia klassikalistes maaliteostes. Portreed kuninagast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja väga veenvad. Kui Velazqueze oli kolm aastat Itaalias muutus tema maalimisviis märkimisväärselt: Ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju. Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel.
Kuid Velazqueze realistlikul, grupiportreed meenutaval zanripildil pole kunstiliselt midagi ühist flaami meistri voolava, teatraalse ja fantaasiaküllase käsitlusviisiga. Aastatel 1629-1631 veedab Velázquez poolteist aastat Itaalias peatudes pikmalt Veneetsias ja Roomas. Otsustava tähtsusega meistri kunstiarengule oli tutvumine Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga. Velázqueze maalimisviisis tekib nüüd muutus; ta loobub üksikvorme teravalt modelleerivast laadist ja pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tunneb ainult pinda ja hülgab detailse sisejoonistuse ning lihtsustab kõike viimse võimaluseni ja sulatab kokku üksikasju. Pintslitehnika on lai, vedel ja voolav nagu vesivärvimaalis. Haruldase meisterlikkuse saavutab kunstnik atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk on talle tähtsamaiks abinõuks kompositsioonilise terviku saavutamisel. Uus laad ilmneb juba Itaalia-reisi kestel maalitud töödes,
Ø Noorpõlve perioodile on iseloomulikud nö Bodegone maalid, kus rahvatüübid esinevad kõrvuti puuvilja, lillede ja toiduainetega Ø Portreed on tõetruud, loodud suure inimesetundmisega Ø Maalimisviis on tugev, selge ning tumedate varjudega Ø Figuurid on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis, olles tumedad ning esinedes lihtsalm heledal ja siledal tagaplaanil Ø 1631. a. loobus ta modelleerivast laadist ning pöördus puhtmaalilise käsitlusvii si pooletunneb ainult pinda, hülgab detailse sisejoonistuse, lihtsustab kõike viimse võimaluseni ning sulatab kokku üksikasju Ø Pintslitehnika on lai, vedel ning voolav nagu vesivärvimaalis Ø Maalis nii tavalisi inimesi, igapäevaseid esemeid kui ka kuninglikke perekondi Ø Meisterlikult andis edasi esemete materjali, õhku ja valgust Ø
annaabi.ee 
