Tõestuse käigus muutub ebaevidentne teadmine evidentseks. Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei eelistata. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis. Modaalne loogika on kujunemisjärgus olev loogikateaduse haru, milles otsustuste analüüsimisel lähtutakse nende usaldusväärsuse tasemest Teadusliku teooria põhiskeleti moodustavad kategooriad ja seadused. Seadus on korduvate, paratamatute, püsivate ja oluliste seoste üldistatud väljendus asjade ja nähtuste vahel. Loogika on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest, käsitleb mõtlemist arutlust Loogika täpsustab mõtlemist, teeb selle
vaimustuse: need võimaldavad tal tungida endiste elanike igapäevasesse ellu ning võluvad kujunduse ülima täiuslikkusega. Ent rooma majades tulid ilmsiks ka edevus ning maitsetu luksus. Rooma skulptuuri kogu pärandist moodustab parima osa vaieldamatult portree. Rooma portreeskulptuuris peegeldub nende ajaloo-alane vaist ning kiindumus tõetruuduse vastu. Rahutu, elavalt plastilise vormikäsitlusega kreeka portreega võrreldes mõjub rooma portree vähem modelleerituna ja rohkem joonistatuna. Portreeskulptuure iseloomustavad niisugune peen modelleering ja varjundirikkus, millist ei suudetud uuesti saavutada enne 18. sajandit. Mitte ainult hilisrooma, vaid kogu rooma kunst kahvatub, kui teda võrrelda vana-kreeka kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas
vaimustuse: need võimaldavad tal tungida endiste elanike igapäevasesse ellu ning võluvad kujunduse ülima täiuslikkusega. Ent rooma majades tulid ilmsiks ka edevus ning maitsetu luksus. Rooma skulptuuri kogu pärandist moodustab parima osa vaieldamatult portree. Rooma portreeskulptuuris peegeldub nende ajaloo-alane vaist ning kiindumus tõetruuduse vastu. Rahutu, elavalt plastilise vormikäsitlusega kreeka portreega võrreldes mõjub rooma portree vähem modelleerituna ja rohkem joonistatuna. Portreeskulptuure iseloomustavad niisugune peen modelleering ja varjundirikkus, millist ei suudetud uuesti saavutada enne 18. sajandit. Mitte ainult hilisrooma, vaid kogu rooma kunst kahvatub, kui teda võrrelda vana-kreeka kunstiga. Seda pidid kibedusega tunnistama isegi haritud roomlased. Vanas Roomas oli kunstil tagasihoidlikum koht kui Kreekas. Me ei leia siin niisugust haaravat meisterlikkust, niisugust täiuslikku maitset nagu Kreekas
seose uurimise meetodid, mis ongi nimetatud loogikaharu põhialuseks. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Fragmente mõtlemise dialektilisest viisist võib leida Herakleitose, Platoni, Aristotelese töödest, kuid dialektilise loogika teooria on loonud saksa filosoof Hegel (1770-1831). Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis. Matemaatilise loogika esmategija oli saksa matemaatik ja loogik G.W.Leibniz (1646-1716). Siiski ei ole selle õpetuse väljaarendamisel niivõrd kaalukad ühe mehe teened nagu seda eespool on rõhutatud. Matemaatilise loogika teooria tegemisega on seotud olnud paljud inglise, prantsuse, saksa filosoofid-loogikud-matemaatikud XIX sajandi keskpaigast kuni tänapäevani. Modaalne loogika on kujunemisjärgus olev loogikateaduse haru,
annaabi.ee 
