best linear unbiased estimator). 47. Väärkorrelatsioon korrelatsioonikordaja on statistiliselt oluline, kuid tegelik põhjuslik seos nähtuste vahel puudub. 48. Usaldusnivoo (level of confidence) tõenäosus 1 , mille korral parameetri vahemikhinnang katab tema tegeliku väärtuse. Parameeter satub lubatud piiridesse. 49. Üldkogum ökon.modelleerimisel on üldkogumiks modelleeritav majandusprotsess. 50. Spearmani korrelatsioonikoefitsent (rs) järjenumbrite korrelatsioonikordaja. N: on vaja reastada 2 erineva grupi arvamused ning need järjestada ja võrrelda (järjenumbrid astakud astakkorrelatsioon) N: tippjuhtide ja töötajate arvamused. Siis saab Spearmani kasutada. Spearmani saab kasutada ka siis kui on vaja intervallskaalas esitatud andmeid analüüsida ning vähendada erindite mõju
l à LP on programmeerimine loogika keeles! l Prolog – programming in logic l LP ≠ Prolog 1.2 LP ajalugu l Prolog (1972) l Alain Colmerauer, Phillipe Roussel; l Edinburgh Prolog (1980 algus) l David Warren; l 1980 – 2015 – laiendamine teiste programmeerimis- paradigmadega l paralleelsus, OO, andmetüübid jm l palju Prologi dialekte 1.3 LP meetod l Piiritleda valdkond: l reaalse maailma modelleeritav situatsioon (domain, use-cases) l määratleda sellega seotud põhimõisted l defineerida mõisteid iseloomustavad attribuudid ja nende omadused l defineerida seosed attribuutide vahel l Formaliseerida valdkonna objektid ja seosed LP keeles l tekib faktide/tuletusreeglite struktuur l Saadud teadmiste struktuuridel formuleerida päringud LP “õrnad” kohad l Teadmiste esitamine on otsingureeglite tundlik
???? WTF) MÕLEMAD VÄGA VÄRVILISED Järgiti ranget etiketti, nimelt ülikuid ja vaaraosid kujutati alati Egiptuse poosis (nägu, jalad ja alumine kehaosa, käed=profiilis;õlad ja silm=otsevaates; perspektiiv puudus) VAATA VIHIKUST!!!! 13. märts LADINA KEEL 27.märts PIIBEL 3. aprill MÜTOLOOGIA 10. APRILL KUNSTITÖÖ + KONSPEKT SUMERI-AK(K)ADI PERIOOD Kunstist on säilinud hästi vähe, sest peamiseks materjaliks oli savi (savi +: odav, kergesti modelleeritav, savi-: ebapüsiv), mis on küll säilinud pitsatikividena (kivist: marmorist/vääriskivist silinderkujulised sissegraveeritud figuurid ja erinevad stseenid. Näiteks: Sarbon I aegne pitsat, mis kujutab tõenäoliselt Gilgameši). Skulptuuridest: Kuningas Gudea, istuv figuur BABÜLOONIA KUNST (1800 EKR) Babüloni valitseja Hammurapi ühendas Mesopotaamiaala linnriigid (linn+ ümbritsev ala) Babüloonia riigiks. Hammurapi ajal= maailma vanim kirjapandud seaduste kogu
. Rollid: tudeng, õppejõud Sündmusobjektid (ühe ajaparameetriga): eksam (algusaeg) Tegevusobjektid (kahe või enama ajaparameetriga): õppimine (algus, lõpp), õpetamine (algus, lõpp) Spetsifikatsioonid: õppeaine Klasside ülesleidmisel võivad olla abiks standardsed küsimused: Millist informatsiooni (asjad, mõisted, sündmused, tegevused) modelleeritavast süsteemist on tarvis salvestada või analüüsida? Millised on välissüsteemid, millega modelleeritav süsteem suhtleb? Millised klassid võiksid neid välissüsteeme esindada modelleeritavas süsteemis ? Kas me saame kasutada mudeleid, lahendusi või komponente oma varasematest projektidest, kolleegide töödest, muudelt tootjatelt ? Milliseid klasse me sealt kasutaksime? Milliseid seadmeid meie süsteem peab käsitlema? Iga süsteemiga ühendatud tehniline seade võib anda klassi, mis seda seadet käsitleb. Kas meil on organisatsiooniüksusi
Korrelatsiooni- kordaja väärtus viitab taas nõrgale seosele: r = 0,432. x 73 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Lineaarse korrelatsioonikordaja arvutusvalemi tuletamisel lähtuti sellest, et kahe tunnuse vaheline seos on modelleeritav lineaarse mudeliga. Seepärast lineaarne korrelatsioonikordaja "tunneb ära" punktide kogumi, mis on orienteeritud ligikaudu mööda sirget. Kui punktide kogum asub piki mingit keerulisemat kõverat, või tekkida olukord, kus lineaarne korrelat- sioonikordaja omandab nullilähedase väärtuse. Seda ka siis, kui tegemist on funktsionaalse seosega. Mõlemat tüüpi eksitust on võimalik vältida hajuvusdiagrammide uurimisel. 11.3 Determinatsioonikordaja
näiteid on toodud järgmises alalõigus. 2.5.1. Arvutuslik lähenemine tajumisele David Marr (1976): Visuaalse töötluse varaste etappide tulemus on nn. visuaalne skits. Tajupildi töötlus toimub nn. visuaalse jaotamise põhimõttel: lihtsate tunnuste tuvastamine tunnuste grupeerimine tunnuste eraldamine foonist figuuri üldkuju ja peamiste allkomponentide leidmine visuaalne skits. Selline töötluspõhimõte on arvuteil modelleeritav. 2.5.2. Pandemonium ja geoonid Oliver Selfridge: Taju on kujutisi äratundev Pandemonium, kus erinevad "deemonid" analüüsivad kujutist ja annavad oma analüüsi tulemused edasi teistele deemonitele. Deemonid toimivad aktivatsiooni ja pidurduse põhimõttel. Irving Biederman: Objektide kolmemõõtmelised pertseptiivsed komponendid e. geomeetrilised primitiivid e. ikoonid - geoonid mälus on neiks taju kaasasündinud (?) osadeks, millest tajupilt kokku pannakse. 2.5.3
annaabi.ee 
