(Deely 2009: 3839). Thomas A. Sebeok on defineerinud semiootika mõistet Anti Randviirile antud intervjuus järgmiselt: ,,Kõige tavapärasema määratluse järgi on semiootika märkide ning teiste sarnaste vahendatavate asjade, nagu sümbolid ja muud, uurimine. Mõistuse ja reaalsuse vahelise seose uurimine. See on suhe sise-ja välismaailma vahel. Semiootika uurib reaalsuse suhet ettekujutusse, reaalsuse suhet ta enda modelleerimisse." (Randviir 2001: 1112). Juri Lotman ütleb oma raamatus ,,Kultuur ja plahvatus", et ,,semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Märk on juba iseenesest paradoksaalne objekt. Iga ,,tavalise" uuritava objekti põhiomaduseks on selle identsus iseendaga: A=A. Juhul kui see tingimus poleks täidetud, oleks igasugunue teadus ja võib-olla koguni igasugune teadmine võimatu" (Lotman 2001: 216). Analüüsin Chamberlaini artiklis kasutatud mõistet1 production
tegurnäitajad on uksteisega seotud põhjuslike seoste kaudu. Struktuurivõrrandid iseloomustavadki põhjus-tagajärg-seoste susteemi teguriruumis. Struktuurivõrrandite süsteemi koostamine on kahtlemata sammuks edasi alternatiivide ruumi piiritlemise probleemi põhjendatud lahendamisel. Nende võrrandite lülitamine matemaatilisse modelleerimisse võimaldab oluliselt tõsta lahendusvariantide kvaliteeti. Puudused: · Esiteks, struktuurivõrrandite koostamise statistilised raskused: tegurnäitajate statistiline seos (multikollineaarsus) põhjustab seosevõrrandite parameetrite ebastabiilsust ja madalat usaldusväärsust. · Teiseks, analuutilised raskused: mitmemõõtmeliste struktuurivõrrandite parameetreid ei
Majandusanalüüsis kasutatav tegurnäitajate süsteem on üldjuhul hierarhilise struktuuriga, st tegurnäitajad on üksteisega seotud põhjuslike seoste kaudu. Struktuurivõrrandid iseloomustavadki põhjus-tagajärg-seoste süsteemi teguriruumis. Struktuurivõrrandite süsteemi koostamine on kahtlemata sammuks edasi alternatiivide ruumi piiritlemise probleemi põhjendatud lahendamisel. Nende võrrandite lülitamine matermaatilisse modelleerimisse võimaldab oluliselt tõsta lahendusvariantide kvaliteeti. Samal ajal tuleb juhtida tähelepanu ka struktuurivõrrandite kasutamise mõningatele puudustele: statistilised raskused koostamisel – multikollineaarsus tegurnäitajate vahel põhjustab seosevõrrandite parameetrite ebastabiilsust ja madalat usaldusväärsust;