meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega, peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad. Laboruuringud, probleem on aja ja suuruse modeleerimisega. Geofüüsikalised uuritakse kaudseid tunnuseid nagu magnetism, elektriväli, gravitatsiooniväli. 29. Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis). Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis 3
meteoriidid 1)kivimeteoriidid - sarnanevad koostiselt maiste tardkivimitega. peamiselt silikaatsetest mineraalidest, millest paljud on levinud ka maakoores(ei avastata). 2)kivi-raudmeteoriidid - koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust 3)raudmeteoriidid - koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. Hullult erinevad. laboruuringud, probleem on aja ja suuruse modeleerimisega. geofüüsikalised uuritakse kaudseid tunnuseid nagu magnetism, elektriväli, gravitatsiooniväli. *(7) Maa areng (tekkimine) varastel etappidel (prekambriumis) Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud Maal olla inertseid gaase. Algul oli temperatuur Maa see 1000-1500ºC. Pidi olema palju gravitatsioonilist energiat. Pidi toimuma mingi sündmus, mis viis Maa vedelasse olekusse (tõenduseks on tuum). Vanimad kivimid Maal on
riidi tüübiks (94 % langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa koostisega ○ kivi-raudmeteoriidid- koosnevad kivimilise ja metallilise materjali segust ○ raudmeteoriidid- koosnevad Fe ja Ni segust. Eeldatakse, et nad on jahtunud väga aeglaselt mingi suure taevakeha sisemuses. On täiesti erinevad Maa kivimitest nii välimuselt kui tiheduselt. ● laboruuringud, probleem on aja ja Maa modeleerimisega ● geofüüsikalised uuringud, uuritakse kaudsid tunnuseid nagu magnetism, elektriväli, gravitatsiooniväli. Sellest on saadud põhiosa infost Maa siseehituse kohta. Maa tekkimine Nebulaarhüpotees: selle kohaselt arvatakse, et kõik Päikesesüsteemi planeedid on tekkinud ainekogumist, mis sisaldas 80% H, 15% He ning mõned protsendid raskemaid elemente. Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. Moodustumise ajal ei saanud Maa olla väga kuum, sest muidu poleks saanud
annaabi.ee 
