igasugused pehmendavad modaaladverbid (vist, võib-olla, küllap, ma arvan) puuduvad. Lugejal ei jää üle muud, kui info vastu võtta ja tänulik olla. II. Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha. Keelevahenditest konstrueerivad õpetaja rolli otsesed pöördumised, ise küsin – ise vastan struktuur, käskiv või tingiv kõneviis koos deontiliste modaalverbidega, soovitused ja õpetused, mida peaks tegema, tuleks teha, võiks teha. III. Autor võib võtta endale hindaja-kritiseerija positsiooni, st ütelda lugejale, kas esitatav on tema meelest õige või vale, hea või halb, kas ta on sellega nõus või ei ole. (Kasik….) Roll: Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha. Keelevahenditest konstrueerivad õpetaja rolli otsesed
Eriti vähe on tegijad välja toodud neis asjus, mis puudutavad majandust ja keskkonna olukorda. Kui toimub midagi meeldivad, siis on tegija olemas: valitsus on see, kes tõstab õpetajate palka. Kui aga asjad nii meeldivad pole, puudub ka tegija (Kasik 2001: 15). Teksti ülesanne pole ainult sisu edasi anda. Lausete keelelised valikud näitavad, kelle poolt või vastu autor antud tekstis on või millisesse rühma eeldab ta kuuluvat oma lugejat. Modaalverbidega peab, tuleb, on tarvis ei tohi jne võtab autor endale õpetaja rolli, kes juhib 4 lugejat tegutsema teatud viisil. Kui autor kasutab aga tingiva kõneviisi vorme: peaks, tuleks ei tohiks, võtab ta endale kritiseerija rolli (Kasik 2002b: 462). 3. Keele uurimismeetodid Keele uurimismeetodid võivad olla analüütilised või sünteetilised. Analüüsigrammatika uurib,
Laulgem! Eestlasele on raskus "können" ja "dürfen" õige kasutamisega. Mõlemi verbi puhul on eesti keelde tõlkimisel võimalik "võin",ei või"jne. Kodune ülesanne: tõlkige saksa keelde "kas ma võin sind suudelda?" - "Darf ich dich küssen?", sest "Kann ich dich küssen?" tähendab, "Kas ma jaksan / oskan sind suudelda". Võõrapärane oma akusatiiviga on ka "mögen", aga sellel verbil on analoogia inglise keele "to like". NB! Vormilt on modaalverbidega sarnane "wissen" 16 Oleviku ja mineviku kesksõnad (Patizip I und Partizip II) singend (laulev, lauldes) gesungen (lauldud, laulnud) lesend gelesen versprechend (tõotav,lubades) versprochen sing +(e)nd vt.põhivormid Kasutatakse omadussõnaliselt, tegusõnaliselt ja nimisõnaliselt. Neid käänatakse nagu
diskursuses. Näiteks on osalejal, kellel on õigus kedagi teist käskida või kelleltki informatsiooni küsida, tihtipeale suurem võim. Ka informatsiooni jagamine, kui seda pole palutud, võib sümboliseerida võimu. Lausetüübi kantav suhteväärtus sõltub siiski tugevalt suhtluskontekstist ja tõlgendajate eeldustest. Kas esineb olulisi suhtemodaalsuse vorme? Suhtemodaalsust väljendatakse peamiselt modaalverbidega (nt võid, pead, peaksid) ja see viitab diskursuses osalejate vahelistele (võimu)suhetele. Kas kasutatakse asesõnu meie-teie, sina-Teie, meie-nemad? Nende asesõnade abil on võimalik väljendada mingi sotsiaalse grupi liikmeks arvamist või sellest väljajätmist, võimupositsiooni teiste eest kõnelemiseks, solidaarsust/samastumist, sotsiaalset distantsi. Asesõna ,,meie" võib olla nii sissearvav kui väljajättev. (Nt: Näiteks ajalehe juhtkirja autor
annaabi.ee 
