defineerimist. Selle reegli nõude vastu eksitakse üldjuhul harva, kuid Hegeliga on seda juhtunud, nähtavasti püüdest originaalsusega ületada eelkäijaid. Riiki defineerib Hegel järgmiselt: "Riik on maailma vaimu poliitiline ilmutis." Ebaselge on mõiste "maailma vaim", samuti "poliitiline ilmutis", mistõttu selles on topeltviga ja definitsioon on ebakorrektne. Olles ülevaadanud defineerimise 4 reeglit võib kokkuvõtteks öelda, et modaalsuselt on esimene ja neljas reegel kohustava, teine ja kolmas reegel - keelava iseloomuga. Reeglite tundmine ja nendest kinnipidamine võimaldab vältida ebakorrektsust defineerimisel. 2.5. Deskripteerimine. Defineerimine on teaduslikus käsitluses enam aktsepteeritud kui kõige korrektsem ja seetõttu eelistatum mõiste sisu edastamise viis, kuid mitte ainuvõimalik. Deskripteerimine (kirjeldamine) on mõiste sisu avamine vabas (regle- menteerimata) vormis
raskusi sidusa teksti, tervikliku pildi nägemisel. Ruumisuhetest ei saada aru, aga viipekõne ise on kahjustuseta, viibeldes püsitakse teemas, kuid ei suudeta terve loo vältel säilitada algul loodud ruumisuhteid. Vasaku poolkera kahjustuse puhul pole patsiendid võimelised grammatilist infot analüüsima. Viipekõne töötlemine ja kõneloome sarnaneb rohkem suuliste keelte töötlemisega kui muu visuaal-ruumilise info analüüsiga. Kuigi sisend ja väljund oma modaalsuselt erinevad, on tegu keelelise töötlusega, erisus on vaid perifeerias (vrd joone joonistamine, gram. suhete väljendamine). Viiped, žestid aktiveerivad eri ajupiirkondi nii viipekeelsetel kurtidel kui ka viipekeelt mittevaldajatel (aga mõistavad ikkagi pantomiimi). Mida rohkem semantilist analüüsi vajab ülesanne, seda enam on viiped ja žestid aktiveerivad kõnet juhtivad piirkonnad. Viibet tajutakse 2 etapis: käekuju/suund/moodustuskoht + liigutus. Kontekst kiirendab tajumisaega 10%
et neid peaks uuesti põhjendama; 9 Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 c) põhjenduseks võivad olla selleks otstarbeks tunnistatud mistahes otsustused (ka väär otsustus, tõenäosuslik otsustus modaalsuselt problemaatiline otsustus jt.); d) oluline on eristada loogilist põhjendit faktilisest (viimasesse kuulub ka statistiline materjal). Küllaldase aluse printsiibil on arvestatavad seosed põhjuslikkuse (determinismi) seadusega. Lääne kultuuri areng on olnud selline, et inimene on püüdnud kõigepealt aru saada enda ümber toimuvatest sündmustest, asjadest ja nähtustest (Aristoteles nimetas neid teadmisi füüsikaks), ja seejärel hakkas huvituma iseendast, s.t
annaabi.ee 
