Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mobiliseerivate" - 3 õppematerjali

Eesti Vabadussõda uurimustöö
20
doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

soodustama pealinna langemist Punaarmee kätte, suudeti küll eos likvideerida, kuid vastuhakkude õhutamine jätkus. Traagilisimaks kujunes Saaremaa mäss 1919. aasta veebruaris. Saarlased, olles pikemat aega äralõigatud mandrist ja vaeveldes majandusraskuste küüsis, olid vastuvõtlikud enamlaste propagandale, mille kohaselt valitsus olevat vaid baltisaksa mõisnike tööriistaks. Enamlastel õnnestus provotseerida mäss mobiliseerivate hulgas. Valitsuse poolt kohale saadetud karistussalk suutis olukorra normaliseerida, kuid üksnes ulatuslike repressioonide hinnaga. Peale võite enamlaste üle kutsuti kokku Asutav Kogu, mis pidi lahendama Eesti tuleviku probleemid. Valimistel saatis edu pahempoolseid erakondi: suurima esinduse sai Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei; sellele järgnes pahempoolse suunitlusega Tööerakond. Asutava Kogu esimeheks valiti sotsialist August Rei, esimese valitsuse

Ajalugu → Ajalugu
182 allalaadimist
AJALOO KONSPEKT
20
docx

AJALOO KONSPEKT

palju destabiliseerida olukorda riigis, et seeläbi aidata kaasa Punaarmee edule võitluses Eesti kaitseväega: a. Suudeti edukalt likvideerida enamlaste 1918 detsembrisse kavandatud mässukatse (sellele aitas kaasa ka Inglise sõjalaevade jõudmine Tallinnasse). b. Suruti maha 1919 veebruaris Saaremaal puhkenud mäss enamikul propagandaga kaasa läinud sõjaväkke mobiliseerivate meeste hulgas. · 1919 aprilli alguses viidi läbi Asutava Kogu valimised, kus edu saatis vasaktsentristlikke ja tsentristlikke parteisid. Sama kuu lõpul tuli Asutava Kogu Tallinnas ,, Estonia" kontserdisaalis kokku a. Ajutise Valitsuse asemel määrati ametisse uus valitsus (eesotsas tööerakondlane O. Strandmann). b. Võeti vastu deklaratsioon Eesti iseseisvusest ning määrati kindlaks vabariigi valitsemise ajutine korraldus. c

Ajalugu → Ajalugu
68 allalaadimist
Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sellele teadmisele tuginedes, on mõistlik soovitada immobilisatsiooni ja puhkust. Teisest küljest, kui füsioterapeut kohtub patsiendiga pärast kolmandat vigastusejärgset päeva, mil haavapiirkonnas tekivad granulatsiooniprotsessid, on vaja koheselt alustada mobiliseerivate harjutustega, et soodustada armkoe teket. Mobiliseerivad harjutused võimaldavad armkoel formeeruda haava ümber nii nagu jäset/keha on vaja tulevikus kasutada. PATSIENDI JUHTUM (case study) 25- aastane jalgpallur komistas ning kukkus. Ta tundis koheselt valu, kuid ta oli võimeline mängu jätkama. Valu läks suuremaks kui ta lõpetas mängimise. Noormees kaebab teravat valu põlveliigese mediaalsel küljel, mis suureneb jala sirutamisel.

Meditsiin → Füsioterapeut
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun