esimestena ründajaile vastu kaitseliitlased. Riigi kaitsmine välisvaenlaste vastu osutus aga vabatahtlikule organisatsioonile siiski ülejõu käivaks ja nii püstitati see ülesanne loodavale sõjaväele. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast. Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide
Esmalt tegutseti põhikirja ja seaduseta, ent ükski põhikiri ega seadus poleks antud olukorras suutnud EKLi suunata paremini kui eeltoodud juhatuse otsusest lähtuv põhimõte: toimida ausa tahtega isamaa heaks. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860- aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast. Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas
esimestena ründajaile vastu kaitseliitlased. Riigi kaitsmine välisvaenlaste vastu osutus aga vabatahtlikule organisatsioonile siiski ülejõu käivaks ja nii püstitati see ülesanne loodavale sõjaväele. Kaitseliidu ülesandeks sai sisekaitse organiseerimine ja elluviimine, mis sõjaoludes nõudis organisatsiooni arvulist suurendamist, sest kaitseliitlaste read olid hõrenenud meeste rindele minekuga nii vabatahtlikena kui ka rahvaväkke mobiliseerituina. 1919. aasta jaanuaris muudeti EKLi kuulumine kohustuslikuks kõigile 1860-aastastele meeskodanikele, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla. Isegi Eestis elavad muulased sakslased, lätlased, venelased jt pandi noort vabariiki teenima. Kaitseliitlaste read kasvasid ja ületasid lõpuks rahvaväe arvukuse. 1920. aasta 1. veebruari seisuga oli Kaitseliidus 125 000 kaitseliitlast. Nüüdsest sunduslik Kaitseliitu kuulumine tähendas organisatsiooni liikmetele kõikide
kuulipildujaist, püssidest ja tagasiteel ka suurtükkidest. Dessandi teine laine maandati alates kella 14.30 Nõmmkülast nii ida kui lääne pool. Esimestena alustasid Muhu põhjarannikult edasitungi 161. luurepataljoni sakslased, liikudes mööda Liivale suunduvat teed. Sakslastega oli taas kaasas ka juba Kessulaiul käinud vabatahtlik Otto Peters. Petersi sõnul osales luureüksuste dessandis ka kaheksa saarlast, kes olid punaväkke mobiliseerituina sealt Staraja Russa all üle tulnud. Need mehed pakkusid sakslastele erilist huvi, kuna olid pärit Saaremaa erinevaist paigust. Mehed olid jutustanud, et Saksa staabis küsitleti neid seinasuuruse kaardi ees üksikasjalikult punaväe kaitserajatiste kohta, mida Saaremaale enne sõja algust ehitati. Nimepidi mäletas Peters neist vaid endist meremeest Männit, kes oli Muhu-Liival haavata saanud. Nende kaheksa saarlasega oli sakslastel kokkulepe, et mehed teevad kaasa Muhu ja
annaabi.ee 
