jooksul rohkem kui poole võrra. Töövõtulepingud tehti paindlikumaks, mis viis töökohtade vähenemiseni 14 miljoni võrra 2003. aastaks. Seda protsessi saatis töötus- ja sotsiaalprogrammide loomine, mis andsid vastutuse koondatud töötajate osas ettevõttelt riigile. 2003. aastal rajas valitsus agentuuri, mis esindab valitsust riigiettevõtete juhtimisel ja täiustab nende ettevõtete konkurentsivõimet. Nimetatud reformid on parandanud raamistikku ühiskonna ressursside mobiliseerimisel, mida iseloomustab üks suurim säästude määr maailmas ja mis seega kasvatab kiiresti kapitali. See on toonud kaasa tööjõu produktiivsuse kasvu ja aidanud kaasa urbaniseerumisele, tuues tööjõudu põllumajandusest tööstusesse ja teenindusse. 4. ÜLEVAADE MAJANDUSLIKEST ARENGUPROBLEEMIDEST Hiina Rahvavabariigi majanduse areng on pärast reformide käivitamist 28 aastat tagasi olnud erakordselt kiire. Viimase kümnendi keskmine majanduskasv on olnud 9,5% aastas
ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ning lisatakse suuremal hulgal süsihappegaasi. Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele. 13. Hapnikuvôlg. Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Töö algul on samuti hapnikuvõlg, kuna vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimisel on hilinemine. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest
suuremal hulgal süsihappegaasi. Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele. 13. Hapnikuvôlg. Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O 2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Töö algul on samuti hapnikuvõlg, kuna vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimisel on hilinemine. 14. Maksimaalne hapniku tarbimine VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame- veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi
Kui keha ei tule toime nõutava ülesandega vastava aja jooksul, siis tekib ebanormaalne kõnnimuster. Väikseid muutusi suudab keha kohandada ning neid ei pruugi märgata, kuid kui kõnnifaasides esineb muutusi hulgaliselt, siis see mõjutab inimese kõnnimustrit ja ka erinevate liigeste liikumist. Liigesliikuvus normaalse kõnni ajal Arvatakse, et kõnd on tegevus, mis toimub ümber liigeste, kuid ära ei tohi unustada, et lihastel on alajäseme liigeste mobiliseerimisel märkimisväärne osa. Puusaliiges. Puusaliigese ülesanne on sirutada jalga kõnni toeperioodis ning painutada jalga kõnni hooperioodis. Puusaliigese sidemed aitavad stabiliseerida puusa sirutuse momendil. Nii puusa sirutaja- kui painutajalihased töötavad faasiliselt- tagades vahelduvalt puusa sirutuse ja painutuse. Puusa painutajad (peamiselt m iliopsoas) kontrahheeruvad, et aeglustada puusa sirutust, puusa sirutajad (peamiselt hamstringlihased) kontraheeruvad, et
annaabi.ee 
