november 1939 märts 1940 Talvesõda 22. juuni 1941 Saksamaa tungib kallale NSVL 6. juuni 1944 avatakse teine rinne PõhjaPrantsusmaal 8. mai 1945 Saksamaa andis alla, ehk kapitulleerus, sõda Euroopas oli lõppenud 2. september 1945 Jaapan Kapitulleerus USAle; II ms lõppes 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine Eestis 2) mõisted * ansluss Austria liitumine Saksamaaga * evakuatsioon inimeste ära viimine sõjajalust * mobilatsioon sõjaväkke värbamine * koonduslaager sunnitöö ja hävituslaager, kus vange kurnati ülejõu käiva tööga * antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma tingimusteta alla andma * Poola Koridor Poznani ja Gdanski vaheline maakitsus, mis eraldas IdaPreisimaad muust Saksamaast
Leegion) Paljud eestlased evakueeriti venemaale, kultuuri ja kunsti inimesed koondati Jaroslavli riiklikusse Kunstiansamblisse Kultuuri ja kunsti inimesed koondati riiklikusse kunstiamblasmbisse Sõja tegevus Eestis 1944 1944 aasta algul purutstati Saksa väed Leningradi juures Sakslased hakkasid taanduma Läti suunas Saksa väejuhatus otsustas Eestit kaitsta (eesti viidi lbi sund mobilatsioon) Tänu mobiliseerimise peatati puna armee rünnaks 8 kuuks Sakslased ei soovinud eestlaste iseseisvust ega autonoomiat 1944 aasta veebruarist kuni juuni kuuni toimusid ägedad kaitselahingud, Narva lahing 1944 märtsis asus nõukogude lennuvägi massiliselt pommitama eesti linnu Eesti kaitsmine jäeti põhiliselt eestlaste asjaks Suurim lahing toimus sinimägedes Sakslaste üldine taganemine eestist algas 1944 aasta septembris
Serbia nõustub sellega. Seejärel tuli Viinist ultimaatum, milles nõuti Austia vägede lubamist Serbiasse, et nad võiksid võtta enda kontrolli alla mõned tähtsad positsioonid. Serblased lükkasid selle ultimaatumi tagasi. Austerlased katkestasid Serbiaga diplomaatilised suhted ning alustasid Belgradi tulistamist. Peterburist saadeti Viini protestinoot, milles nõuti, et Serbia rahule jäetaks. Venemaal algas osaline mobilatsioon. Saksamaa ähvardas mobilisatsiooni mitte katkestamise juhul Venemaad sõjaga. Venemaa kuulutab välja üldmobilisatsiooni. Augusti algul 1914 astus Venemaa sõtta nii Saksamaa ( 1.august) kui Austria-Ungariga (5.august). Prantsusmaa, keda sidus Venemaaga liiduleping, kuulutas samuti välja üldmobilisatsiooni. 3.augustil kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Päev varem nõudis Saksa valitsus Belgialt, et too lubaks väed läbi oma territooriumi Belgia- Prantsuse piirile
Ostuloa alusel kaubastatavalt kaubalt arvestati ka nn. ostupunkte. Nende hulk oli diferentseeritud rahvuslike tunnuste alusel. Nii oli eestlastel aastas lubatud näiteks tekstiilikaupu osta 6 punkti, nn. võõrpassi omanikel 40 punkti ja sakslastel 120 punkti ulatuses. 7 2 AASTAD 1941 KUNI 1945 Eestis oli majanduselu täiesti segi paisatud. Ühelt poolt toimus tööstusettevõtete sisustuse evakueerimine Nõukogude tagalasse, mobilatsioon, transpordi hävitamine ja allesjäänud ettevõtete purustamine. Teiselt poolt (saksa okupatsioon) oli suund majandusressursside täielikuks ärakasutamiseks: toimus toorme, eriti põlevkivi väljapumpamine, taludele pandi äärmuslikult kõrged normid. Kannatada said kõik majandusharud. Kaubandusvalitsuse koosseisu kuulus proovikoda, mida esindasid referendis´d tekstiili-, klaasi-, paberi-, kantseleikaupade, puitmaterjali ja kodutarvete alal. Eraldi
annaabi.ee 
