mille põhipostulaadiks on, et nii rahvuslik kui ka poliitiline üksus langeks ühte. Rahvuslus on poliitilise seaduspärasuse teooria. Neid ühiskondlikke vorme, mis eksisteerisid enne uusaega, ei saa nimetada rahvusteks Rahvused ja rahvuslus on loomupärased ilmingud, mis said ilmsiks pärast Prantsuse revolutsiooni. Rahvused kujunesid 18. sajandi lõpul, mõjutatuna 17. sajandil toimunud radikaalsetest ja põhimõttelistest muutustest kommunikatsioonis, mobiilsuses ja ühiskondlikus vormis. Rahvusluse idee seisneb selles, et iga rahvuse eksistentsi primaarseks vajaduseks on riigi olemasolu, kuid mitte kõik riigid ei kujune rahvusriikideks ja mitte kõikide rahvuste kujunemise eelduseks ei ole riigi olemasolu. Rahvused kujunevad siiski ühtse ajaloolise tausta ja enesemääratlemise alusel. Uuendused tekkisid, kuna vanade sotsiaalsete rollide struktuuri stabiilsus ei sobinud kokku enam kasvu ja innovatsioonidega.
kanooniline õigus o Seisuslikkus Linn kui kommuun on vaadeldav kahest aspektist: kui vabade linnakodanike kommuun. kui kommuunide kommuun (kaupmeeste gildide, käsitööliste tsunftide jms ühendus) Indiviid keskaegse linnaõiguse järgi eksisteeris eelkõige kui ühe või mitme ühenduse liige. Tema individuaalne vabadus seisnes eelkõige tema mobiilsuses, võimes liikuda ühest ühendusest teise, pöörduda kaitseks ühe ühenduse eest teise ühenduse poole. Linnaõigus tunnistas küll kõigi kodanike (nii rikaste kui vaeste) õiguslikku võrdsust, kuid vaesed kodanikud hoiti linna juhtimisest reeglina eemal. Linnaõigus tunnistas erinevate ühenduste (tsunftide, gildide) individuaalseid õiguslikke reziime koos seal kehtestatud ebavõrdsusega
o Seisuslikkus Linn kui kommuun on vaadeldav kahest aspektist: kui vabade linnakodanike kommuun. kui kommuunide kommuun (kaupmeeste gildide, käsitööliste tsunftide jms ühendus) Indiviid keskaegse linnaõiguse järgi eksisteeris eelkõige kui ühe või mitme ühenduse liige. Tema individuaalne vabadus seisnes eelkõige tema mobiilsuses, võimes liikuda ühest ühendusest teise, pöörduda kaitseks ühe ühenduse eest teise ühenduse poole. Linnaõigus tunnistas küll kõigi kodanike (nii rikaste kui vaeste) õiguslikku võrdsust, kuid vaesed kodanikud hoiti linna juhtimisest reeglina eemal. Linnaõigus tunnistas erinevate ühenduste (tsunftide, gildide) individuaalseid õiguslikke reziime koos seal kehtestatud ebavõrdsusega
staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, nt usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine) Absoluutne mobiilsus kui kogu põlvkond liigub ühest staatusest teise. Väljuv mobiilsus vaadatakse mingit kihti (nt juhid) ning uuritakse, kui palju neist läksid teise kihti. Sisenev mobiilsus kellest formeerub uus kiht. 19.1.12. Sotsiaalse mobiilsuse tähtsus: klassiteadvuse kujunemine. Marx nägi sotsiaalses mobiilsuses kui klasside formeerumises kahjulikku nähtust; poliitikaga seotud sotsiaalne mobiilsus väljendub selles, et kõigi poliitiliste jõudude eesmärgiks on saavutada võimaluste võrdsus. Kui sotsiaalne mobiilsus puudub, pole ka võrdseid võimalusi; majanduslik tähtsus majanduslik efektiivsus sõltub sellest, kuivõrd on võimalik ära kasutada igaühe andeid; sotsiaalne tähtsus arvatakse, et sotsiaalset sidusust ja osalust on kergem
annaabi.ee 
