Mõnikord soojendavad sellised järvi geotermaaljõud. Vulkaanilised järved võivad tekkida vukaanipursete tagajärjel tekkinud maari või kaldeerasse. Isostaatilisdeks järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. Tektoonilised järved on maakoores esinevate venituspingete tulemusel tekkinud ajanud ning riftiorud, mis veega täitudes on muutunud sügavateks järvedeks. Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades. Sellise tekkega on näiteks maailma sügavaid järv Baikal. Maakoore plokilised kõikuvliikumised võivad mõjutada ka platvormsete tasandikujärvede kujunemist Akumulatiivsete järvede nõod on kujunenud mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Need võivad olla nii maapinnatõusu kui ka maasäärte kuhjumisel merelahtedest tekkinud reliktsed järved, liustike servalähedased paisjärved jne. Eestist on akumulatiivsete
järvi. Samas jooksevad mõned neist tühjaks, kasvavad kinni ja kaovad kaardilt. Klassifikatsioon: soolsuse järgi suuruse järgi püsivuse järgi püsivad mittepüsivad Veevahetuse järgi umbjärved, lähtejärved, läbivoolujärved, suubumisjärved. Järvenõgude tüübid: 1) Tektoonilised Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades (näit. mägistel aladel). Kontinentaalsetes riftivööndites (avaneva maakoore lõhedes) võivad tekkida sügavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort.
varisenud. Kanjonorg - järskude, kohati rippuvate veergudega org, mille põhja jõesäng täielikult ei hõlma. ·Mägijõgi enamasti kitsas ja sügavas suure langu ja ebatasase põhjaga orus, on kärestikuline ja kiirevooluline. Intensiivne põhjaerosioon.·Tasandikujõgi enamasti laias väikese languga orus, on aeglasevooluline ja võib meandreeruda. Valdav on küljeerosioon. Järvenõgude tüübid 1) Tektoonilised Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades (näit. mägistel aladel). Kontinentaalsetes riftivööndites (avaneva maakoore lõhedes) võivad tekkida sügavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort.
annaabi.ee 
