1 " . . " R T 0,93 77,6. 1. 1. N T R R dR 1 19,1 76,3 76,53507 0,23507 2 25 77,8 78,16937 0,36937 T R 3 30,1 79,75 79,58207 -0,16793 341,9 807,15 4 36 80,8 81,21637 0,41637 34,19 80,715 5 40 82,35 82,32437 -0,02563 6 45,1 83,9 83,73707 -0,16293 7 50 85,1 85,09437 -0,00563 8 20,1 77,12 76,81207 -0,30793 9 43,2 82,93 83,21077 0,28077 10 33,3 81,1 80,46847 -0,63153 : R=a×T+b a b a 0,277 b 71,24437 R*T T^2 Column C Column D 1457,33 364,81 1945 625 86 2400,475 906,01 84 2908,8 1296 82 3294 1600 3783,89 2034,01 80 4255 2500 78 1550,112 404,01 76 3582,576 1866,24 2700,63 1108,89 74 7...
Saan võrrandi x(x-9)=532 x(x-9)-532=0 x²-9x-532=0 kasutan lahendi valemit Leian teis arvu 28-9=19 Kontroll: üks arv on 28 ja teine 19 nende arvude korrutis On 532. 1.Leian seina pindala S=ab S=3,6*2,4=8,64 (m²) 2. Leian ristküliku kujulise plaadi pindala S=ab S=20*30=600 (cm²)=0,06 (m²) 3. Leian mitu ristküliku kujulist plaati mahub seinale, kui vahesid ei jääta 8,64:0,06=144 (plaati) 4. 90% ON 144 144*100%/90%=160 (plaati) 1. MNK ja LMK on täisnurksed 2. Arvutan külje LM ligikaudse pikkuse Kasutades Pythagorase teoreemi
Vektorvõrrandit 2.9 rahuldab suhteliste kiiruste v ja v KN sihtide lõikepunkt k. Lüli punkti K absoluutse kiiruse v K suuna ja KM suuruse saamiseks ühendame kiirusplaani punkti k poolusega. Varustame kiirusplaanil olevad vektorid nooltega vastavalt võrrandile 2.9. Punkti K kiiruse suurus (moodul) v K = pk µ v . Lüli kolmnurk MNK ja kiirusplaani kolmnurk mnk on geomeetriliselt sarnased ja tipud sama järjestusega - järelikult homoteetsed. Siit tuleneb homoteetse kolmnurga reegel, mis kehtib nii kiirus- kui kiirendusplaanide korral: kui on teada ühe lüli kahe punkti M ja N kiirused või kiirendused, siis selle lüli kolmanda punkti K kiiruse või kiirenduse leidmiseks joonestatakse kiirus- või kiirendusplaani küljele mn kolmnurk mnk, mis on homoteetne kinemaatilisel skeemil esineva kolmnurgaga MNK
tulust ja riski hajutamise võimalikkusest. Kuna riigid on alati teatud määral üksteisest eraldatud, saab OVI-t vaadelda kui firma rahvusvahelise investeerimisportfelli mitmekesistamist riski hajutamise eesmärgil. See lähenemine ei seleta OVI ebaühtlast jaotust majandusharude vahel. Kogutoodang ja turu suurus see teooria seob OVI rahvusvahelise firma tegevusnäitajatega sihtriigis (võrreldakse MNK kogutoodangu ja sihtriigi potentsiaalse turumahu suurust). Mittetäielikke turge eeldavad teooriad Hymeri tööstusorganisatsiooni teooria OVI tegemiseks peavad investoril olema teatud eelised (juhtimises, turustamises, tootmises, finantseerimises või tehnoloogias) võrreldes sihtriigi kohalike firmadega. Siseturu loomine (internalization) OVI tehakse eesmärgiga säilitada kontroll tehnoloogia ja juhtimisteabe üle (s.t. ei soovita sõlmida litsentsi- ega frantsiisilepinguid). J
Tagasiastumisest teatas ka ülemjuhataja Johan Laidoner. Nii järsk reaktsioon kainestas Maanõukogu saadikuid tunduvalt. Sõda aga ei olnud kaugeltki läbi, ei tahetud valitsuskriisi ja ülemjuhataja lahkumist. Leiti, et kriitikas on 56 mindud üle piiri. AV pälvis taas Maanõukogu kiituse ning Maanõukogu juhatus vahetati hoopis välja, juhatuse esimehe kohale asus Kaarel Parts. Maanõukogu (MNK). Sotsialistid lahkusid valitsused, tagasi astuma sunniti ka AV toitlusminister Jaan Raamot, kelle vastu oli samuti palju kaebusi. Põhimõte jäi siiski samaks, AV täitis endiselt täides ja seadusa fn-e. Uus AV valimistähtaeg 5-7.04.1919. istungjärgul rõhutati, et AV võib välja anda seadusi jne, kuid kõik tuleb Asutavas Kogus (AK) läbi vaadata. AK valimisteks oli hakatud valmistuma nov-s 1918. aastavahetuse paiku katkenud, alates veebr uue hooga asja juurde
annaabi.ee 
