· Tekivad mälujäljed · Minimaalne konsolideerumine võtab aega 5-10 min · Mälu konsolideerumisele aitab kaasa unefaaside korrapärane vaheldumine · Meeldejätmise lihtsustab materjali känkimine ja organiseeritus Meeldejätmist hõlbustavad · Objektiivne organiseeritus õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud · Subjektiivne organiseeritus inimene ise leiab mooduse, kuidas õpitavat omavahel seostada ja süstematiseerida Sageli näiteks mnemooniliste ehk mälu abistavate tehnikate kasutamine (kujutluspilt, ruumi erinevatesse osadesse paigutamine, riimuvad sõnad jne) vajab treeningut · Välised abivahendid (ostunimekiri, meeldetuletused) Meenutamine · Meenutamine ehk reprodutseerimine · Meenutamise efektiivsus sõltub viisist, kuidas seda parasjagu kontrollitakse Meenutamis- ehk reprodutseerimistest · Järjestikuline või vaba meenutamine Äratundmistest Ajendatud meenutamine
.............................................................................................13 2 Assembler Assembler on teise põlvkonna madaltaseme programmeerimiskeel, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks. Assemblerkeeles on masinakäskude kahendkoodid asendatud mnemokoodidega ehk mnemooniliste tähistega. Näiteks 11110111xx100xxx, kus x-id tähistavad operandide aadressi arvuti mälus. Seega on assemblertranslaatori töö päris lihtne, see peab jaotama mälu instruktsioonidele ja andmetele, lisaks tõlkima iga muutuja ning sümboli masinkoodi. Lõpuks koondab see saadud koodi väljundformaati. Väljunditeks võivad olla kas objektkoodi - või käitusfailid Enamik assemblereid oskab seda teha ka käivitus- või objektifailiks. Teegid ja objektifailid
Artikli analüüs `` Picture Memory `` Gordon H. Bower, Martin B. Karlin, Alvin Duek Üliõpilane: Ants Aasmets, SOPH, 3k. 1. Üldine lühike uurimisvaldkonna / probleemi kirjeldus. Selles uurimuses tõendavad Bower, Karlin ja Dueck , et mõtteseoselised vihjed hõlbustavad õppimist ja aitavad kaasa lihtsate piltide mällu talletamisele. “Praimimisega” mälu paremaks muutmist mälutehniliste ehk mnemooniliste võtetega on ka varasemalt kasutatud lingvistilistes uurimustes, kuid kas inimesed õpivad pilte talletama samamoodi, eriti kahetähenuslikke pilte? Antud uurimus väidab, et inimesed jätavad paremini meelde mõttetuid pilte, kui nad saavad ka ise aru mida sellel kujutatud on. Kaks uurijate poolt läbi viidud eksperimenti toetasid seda hüpoteesi. Esimeses eksperimendis katseisikud õppisid sisuliselt mõttetuid asju. selle käigus oli nn. vaba meenutamine tunduvalt parem
kõrvutamine varasemate teadmistega. Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse. 3) Töötlussügavus - katsetulemused, kus paremini leiti meeles olevat sügavama töötluse läbiteinud materjal (võrreldes pinnapealse töötlusega) (Craiki & Lockhart'i (1972) töötlustasemete teooria; Hydei & Jenkinsi (1973) katsed suunavate ülesannetega, 4) Mälu organiseerimise printsiibid on aluseks spetsiaalsete mälutehnikate e. mnemooniliste võtete väljatöötamisele, millest levinumad on mitmed verbaalsed organiseerimisviisid ning visuaalse kujutluse kasutamine ehk ,,asukohtade meetod (method of loci) ja sõnamängud (peg-word method) Kuidas parandada oma mälu: -tp fokuseerimine,-vaheaegadega õppimine,-materjali hierarhia,-visuaalne kujutlus,-sõnamängud-välised abivahendid,-üleõppimine, jm MEENUTAMINE EHK REPRODUTSEERIMINE /retrieval/ Mälus olemine (availability) ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema
annaabi.ee 
