väärtuselt püsivaks ka need intuitsioonid, mis kannavad Descartes'i metafüüsikat - ja mida ta esmakordselt väljendanud 300 a. tagasi oma teoses Discours de la Méthode. 5. Kokkuvõte Oma kahtlustes leidis Descrtes ühe pidepunkti,millest tal ei olnud võimalik kahelda, nimelt, et ta ise kahtleb, mõtleb. Selles univrsaalses kahtlemises jäi üle ainult lause: mina mõtlen, kahtlen. See ongi Descartes'i põhiaksioom, mllest ta tuletas kogu oma filosoofilise süsteemi.Ta ei kahelnud teadmiste võimaluses, vaid ainult kõige seinisse teadmise kehtivuses ja kindluses. Seega polnud ta põhimõtteline skeptik, vaid metoodiline kahtleja. Kahtlus oli talle vahendiks või mõtlemise instrumendiks, etselgitada mis on tõde. Descartes ise kasutas põhiliselt väljendit ma mõtlen, järelikult olen olemas, milles mina olen olemas- on esimenepõhiaksioomist tuletatud teoreem.
panna haigele diagnoosi, mis ei taga küll tervenemise, ent võimalikest parima ravi. Semiootika mõiste pärineb aga 17.sajandist, John Locke'ilt. Semiootika tekkis iseseisva teadusena 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus. Üheks semiootika rajajaks peetakse Charles Peirce'i, temaga paralleelselt lõi Ferdinand de Saussure semioloogia. Ent juba 1880ndatel tõusis esile kolm suunda, mllest kasvasid 20.sajandil 3 filosoofilist mõtlemist väga tugevalt mõjutanud valdkonda. Kolm erinevat märgiõpetust: fenomenoloogiline suund, analüütilise filosoofia suund, kolmas suund peab tähendust protsessiks ja selle esindajaks on Charles Pierce ja kogu semiootika teooria. Semiootikat on peetud kõikide humanitaar metodoloogiate teoreetiliseks põhjaks ja ühenduslüliks. Semiootika on teadus märgiprotsessidest; aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud
näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav peatükk eelnevalt läbi lugeda Käesolevas konspektis vaadeldud kõvasulamite erosiooni- ja kulumiskindlust õige põgusalt. Põhjalikult on käsitletud kermiste erosiooni- ja kulumiskindlust mitmesugustes tingimustes loengukonspektis ,,Paagutatud tribomaterjalid", mis on kättesaadav internetiaadressil http//cadds.me.ttu.ee/mti/Trib.pdf. Kermiste väljatöötamise ja uurimisega on TTÜ-s tegeldud üle 20 aasta, mille
annaabi.ee 
