temperatuur. Järgnevalt koostage soojusliku tasakaalu võrrand, millest leidke otsitav erisoojus. Tehke tabeli abil kindlaks, mis ainega on tegemist. Termomeeter segaja Kalorimeeter Kalorimeeter Tähistused: mkeha keha mass ckeha keha erisoojus tkeha keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi vee erisoojus mkal kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0 vee, kalorimeetri ja segaja ühine temperatuur t vee, kalorimeetri, segaja ja metalli ühine temperatuur pärast metallsilindri vettelaskmist Metall annab jahtumisel ära soojushulga, mis võrdub:
Qvesi = mvesi * cvesi * (t1- t 2) 0,170 24 26 4200 1 430 0,147 25 28 4200 1 860 0,190 24 27 4200 2 397 0,163 24 27 4200 2 052 Keha jahenemisel mkeha t1 t2 ckeha Qkeha äraantav energia 0,052 96 26 487 1 767 0,052 96 26 417 1 513 0,052 96 26 394 1 430 Ckeha = mkeha * (t1-t2) 0,052 96 28 527 1 860
Liikumisenergia on kineetiline. Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist. Potensiaalne ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. Potensiaalne energia sõltub nullnivoo valikust. Potensiaalne energia saab olla ka negatiivne. Koguenergia on kineetilise ja potensiaalse energia summa. Potensiaalne energia on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist. Seda omavad *ülestõstetud kehad: (mkeha mass, graskuskiirendus, h kõrguste vahe) potensiaalne energia on seda suurem, mida suurem on kehale mõjuv raskusjõud ja mida kõrgemale ta on tõstetud. Maale langedes potensiaalne energia = 0. Energia jäävuse seadus on füüsika põhiseadus. Energia muutumine, üle andmine teisele kehale. Kõik energiad taanduvad kineetiliseks ja potensiaalseks. Elektrienergia, keemiline, valgus, soojus, tuumareaktor. Ringjooneline ja pöördliikumine.
Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonsed kaalud, kalorimeeter, termomeeter, veekeedukann, niit katsekeha vest väljavõtmiseks, erisoojuse tabel. Töökäik: Tähistused: mkeha-keha mass ckeha- keha erisoojus tkeha- keha temperatuur enne kalorimeetrisse asetamist mvesi- kalorimeetrisse valatud vee mass cvesi- vee erisoojus mkal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja masside summa ckal- kalorimeetri sisemise anuma ja segaja materjalide erisoojus t0- vee, kalorimeetri ja segaja ühine temperatuur t- vee, kalorimeetri, segaja ja metallic ühine temperatuur pärast metallsilindri vettelaskmist Vigade arvutus: Lõppvastus: Studenti koefitsentide tabel
NEWTONI I SEADUS: Kui kehale ei mõju mingeid jõudusid, siis keha liigub ühtlaselt. On olemas taustsüsteem, mida nimetatakse inertsiaalsüsteemiks: kui kehale ei mõju mingeid jõudusid või kui need on omavahel tasakaalus, siis keha liigub ühtlaselt (ka seisab paigal). Inertsiaalsüsteem on kiirendusega liikuv süsteem. Kui me leiame vähemalt ühe inertsiaalsüsteemi, oleme leidnud lõpmatu arv süsteeme. Nimetatakse ka inetrsiseaduseks. F=ma, kus Fjõud (N), mkeha mass (kg), akiirendus (m/s2) 1 N on jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2 NEWTONI II SEADUS: Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. , siit järeldub: NEWTONI III SEADUS: Jõud esinevad ainult paariti. Iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju. 6)Impulss Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss
a) m etall b) keraamika c ) puit d) klaas f) nahk g ) tekstiil. Maalikunst jaguneb: 1) tahvelmaal kindlal alusel maal, saab tõsta ühest paigast teise. 2) monumentaalmaal seotud kindla ruumiga, näiteks seinamaal. Skulptuur jaguneb: 1) ümarplastika vabalt seisev, vaadeldav igast küljest. 2) reljeef ühest küljest tagapõhjaga seotud. Graafika jaguneb: 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk. zanr teose liik akt e. aktimaal üks zanritest, alasti ini mkeha kujutis. natüürmort sa muti tähtis maalikunsti zanr, kujutab mitmesuguseid ese m eid. olustikumaal e. zanrimaal igapäevast eluolu kujutav maal. Veel zanre: maastiku maal m ere maal ajalooline maal linnavaade portree motiiv objekt, millest lähtutakse kunstiteost luues. koloriit pildi värviline kogu mulje. V õib olla näiteks sinakas koloriit, pruun koloriit, sünge või rõõ mus koloriit, kül m või soe koloriit jne.
annaabi.ee 
