Teadmushiskonna kujunemine Postindustriaalne majandus arenes tnu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja tdelda informatsiooni. Teave oli mjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus ha hlpsamini kttesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama ka infohiskonnaks. Teabe edastamise vimalused avardusid tnu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tnapeval hsti tuntud lhend www annab hsti edasi phimttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tnu
1999 Septembris avatakse pidulikult Prnu rannarajooni kaunis parkaias asuv vastrenoveeritud ajaloolise interjri- ja sisustusega eksklusiivne hotell AMMENDE VILLA. Uue elu on saanud oma ajastu stiilseim ja terviklikumalt silinud juugendehitis ning Eesti ks hinnatumaid arhitektuuriprleid. Luksuslikud sviidid ja katusekambrid, romantilised kohvisalongid ning sgisaalid maja, kus teenindatakse klalisi sama aupaklikult ja armastusvrselt, nagu kunagi ammu vttis oma klalisi vastu mjukas kaupmees Hermann Leopold Ammende. Veel sajand hiljem on maja ajaloolise hngu ktkeis.
Hoiakute tähtsus: * hoiakuid peetakse vrdlemisi püsivateks *enamik hoiakutest on pitud *hoiakud mjutavad ka seda, kuidas inimesed töötlevad infot. * kige olulisem on aga see, et hoiakud mjutavad käitumist. Hoiakute formeerumine 1) Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol: Uskumustel on kaks peamist allikat - isiklik kogemus ja teised inimesed. Viimase alla kuuluvad nt vanemad, eakaaslased, massimeedia, kool, kirik jne. Massimeedia mjus eristub 3 aspekti: *Massimeedia on mitmel viisil mjukas - siin antakse edasi terve hulk infot, mida me muidu ei ole vimelised kätte saama. * Meedia on valikuline - ta selekteerib välja ja kommenteerib teatavaid nähtusi ja sündmusi oma vaatevinklist ja seetttu on vimalik, et inimesel oleks tekkinud seda sündmust ise nähes hoopis teistsugune arusaam. *Meedia vib omada ka täiesti ootamatut efekti vaatajate uskumustele, hoiakutele ja käitumisele. 2) Hoiakud, mis phinevad afektiivsel infol:
· kognitiivsel informatsioonil · afektiivsel/emotsionaalsel informatsioonil · informatsioonil, mis puudutab inimese eelnevat käitumist vi käitumuslikke kavatsusi. Hoiakute formeerumine Hoiakud, mis phinevad kognitiivsel infol: Uskumustel on kaks peamist allikat - isiklik kogemus ja teised inimesed. Viimase alla kuuluvad nt vanemad, eakaaslased, massimeedia, kool, kirik jne. Massimeedia mjus eristub 3 aspekti: Massimeedia on mitmel viisil mjukas - siin antakse edasi terve hulk infot, mida me muidu ei ole vimelised kätte saama. Meedia on valikuline - ta selekteerib välja ja kommenteerib teatavaid nähtusi ja sündmusi oma vaatevinklist ja seetttu on vimalik, et inimesel oleks tekkinud seda sündmust ise nähes hoopis teistsugune arusaam. Meedia vib omada ka täiesti ootamatut efekti vaatajate uskumustele, hoiakutele ja käitumisele. Hoiakud, mis phinevad afektiivsel infol:
annaabi.ee 
