Sognefjordi põhjaosa üle 5000mm aastas. Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, tormilise vooluga, vee ja energiarohked, neil on palju kärestikke, koski ja jugasid; pikim jõgi on Glomma (589km). Kõrgeim juga on Sognefjordi laskuv Vetti (275m), kauneimaid jugasid on Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Norra on järvederikas maa (umbes 200 000 järve, kokku 4,7% kogu Norra pindalast), kuid suuri järvi on väga vähe; suurim järv on Mjosa. Suure osa Norra territooriumist hõlmavad paljad kaljud ja tundra. Mets kasvab 25% -l Norra maa-alast; 90% sellest on okasmets. Ainult lääne ja lõunarannikul on laiguti sega ja lehtmetsa, seal kasvavad mänd, kask, lepp, tamm, saar, pärm, jalakas ja saarepuu. Lõunaosas asub metsapiir 1100-1200m kõrgusel, põhjas laskub see mereni. Norra on kõrgeltarenenud tööstusmaa, kus tugev riiklik sektor ja suur väliskapitali osatähtsus. (joon. 9.)
Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu.Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.Norras asuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised ja täis kärestikke. Jõgede peamised toiteallikad on 8 liustikuveed, sest jõed saavad alguse mäestikest. Lisanduvad allikad ja sademete vesi.Suurimad jõed asuvad ida pool ,need on Glama, Tana, Mjosa, Drammen. Norras asub ka Euroopa 4 sügavamat järve, need on Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjo (460 m) ja Mjosa ( 449 m). Norra loomastikus kohtab põhjapõtru, rebaseid, hunte, valgejäneseid, saarmaid, nugiseid, hirvi, lemminguid ja teisi külma kliimaga kohanenud loomi. Illustratsioon 5: Norra loodus Illustratsioon 6: Norra loodus 9 2.RIIGI ARENGUTASE SKP(2005): 1 906 miljardit NOK(3 812 miljardit EEK)
Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen 275m, mis laskub Sognefjordi. Kõige kaunimaks joaks peetakse seitsmeharulist Seitset Õde, mis laskub Geirangefjordi. Norras on kokku üle 200 000 järve. Enamik neist on küllaltki väikesed. Enamik järvi on tekkinud liustiku kulutava tegevuse tõttu. Norras asub neli Euroopa sügavaimat järve. Need on: Hornindalsvatnet (514m), Salsvatnet (464m), Tinnsjo (460m) ja Mjosa (449m). 5. Arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on
Seal paikneb samuti ka Euroopa mandriosa suurim jäätumisala (Jostedalsbre 815 ruutkilomeetrit). Mäestikust fjordidesse laskuvad jõed on lühikesed, kiirevoolulised, täis kärestikke. Kõrgeim juga on Vettisfossen 275 meetrit, kuid kauneimaid on aga Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Norra on järvederikas maa (umbes 200 000 järve, kokku 4,7% kogu Norra pindalast), kuid enamik neist on küllaltki väikesed, suurim järv on Mjosa. Norra territooriumist hõlmavad suure osa paljad kaljud ja tundra. Mets katab Norrat peaaegu mandriosa lõpuni ning 90% sellest on okasmets. Ainult lääne- ja lõunarannikul leidub sega- ja lehtmetsi. Seal kasvavad: mänd, kask, lepp, tamm, saar, pärn, jalakas ja sarapuu. Lõunaosas asub metsapiir 1100-1200 meetri kõrgusel, põhjas laskub see mereni. 9 6. POLIITILINE SÜSTEEM
annaabi.ee 
