Elastsusmoodul - Elastsusmoodul E on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Elastsusmoodul näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral.Elastsusmoodul iseloomustab materjali jäikust. Jäikus on keha võime avaldada välisjõu deformeerimisele vastupanu keha materjali elastsuspiiri ulatuses. Pöördliikumise dünaamika Pöördliikumise kineetiline energia Wk= sum mivi2/2 = sum miw2ri2/2 = w2/2 sum miri2(v=wr); Wk=sum mivi2/2; Wk=Iw2/2 Inertsimoment I=mr2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber. Inertsimoment iseloomustab jäiga keha inertsi pöörlemiskiiruse muutmise suhtes. Tema roll pöörlemise dünaamika kirjeldamisel on sama, mis tavalisel massil kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. Inertsimomendi arvutus steineri lause: keha inertsimoment suvaliselt valitud telje suhtes
mi g. Jäiga keha inertsikese liigub nii, nagu liiguks kõikide antud kehale rakendatud jõudude mõjul ainepunkt, mille mass on võrdne selle keha massiga. §31. Pöördliikumise kineetiline energia, inertsmoment. Pöörel-gu keha ümber liikumatu telje, mille nim. tejeks-z. Elementaarmassi mi joonkiiruse võib esitada kujul vi = Ri , kus Ri on mi kaugus z- teljest. Järelikult on i-nda elementaarmassi kineetiline energia: Ti=mivi2/2=miRi22/2. Keha kin. en. on tema osade kin. en.-te summa: T=Ti=2 miRi2 . Seose paremal poolel esinev summa on keha inertsimoment Iz pöörlemistelje suhtes. Seega on liikumatu telje ümber pöörleva keha kin. en. T=Iz2/2. Saadud avaldis on sar-nane kin. en. avaldisega kulgliikumise korral T=mv2/2. Pöördliikumi-sel on massi osas inertsimoment, Joonkiiruse osas aga nurkkiirus. Ainepunktide masside summa mi on keha mass m
masspunktide inertsmomentide summast. Kui mass on kehas pidevalt jaotunud, taandub liitmine integreerimisele. Punktmassi inertsimomendiks Ii nimetatakse suurust miri2, kus mi on punkmassi mass ja ri punktmassi kaugus pöörlemisteljest. Leiame avaldise ümber telje OO pöörleva keha kineetilise energia jaoks. O ri · mi vi O Eki = mivi2 ; vi = ri ; Eki = mi2ri2 . On kokku lepitud, et suurust miri2 = Ii, nimetatakse punktmassi inertsimomendiks. Seega Eki = Ii 2 /2 . Kogu keha energia Ek leidmiseks liidame kokku kõigi punktide energiad: Ek = Eki = ... I 2/2 , kus I = Ii . Kui keha liigub üheaegselt nii kulgevalt kui pöörlevalt, siis Ek = mv2/2 + I2/2. Inertsimoment oleneb pöörlemistelje valikust. Sellpärast võib ühel kehal olla väga palju erinevaid inertsmomente
annaabi.ee 
