Joseph II - valitseja kellel miski ei õnnestunud? Joseph II valitses aastatel 1780-1790. Ning ta valitses Saksa riiki. Valitsejana tegi ta nii mitutki reoformi ja muutust. Kuid enamus neist ebaõnnestusid. Võimule tulles deklareeris ta kohe kõigi inimeste vabadust ja võrdust. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Elamisõiguse said protestandid. Juutidel lubati sõlmida abielusid ka kristlastega. Ta andis välja nii palju kodanikuvabadusi, et tal õnnestus Prantsuse revolutsiooni alguses välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks
Tänapäeval on üsna aktuaalne teema oma õigest elukutsest ja töötamisest sellel erialal, mis oleks sulle võimalikult südamelähedane ja meeldiv. Öeldakse, et kui sa peaksid juhtuma tegema mingit tööd, mis on sulle täiesti vastukarva, siis ei saa sa kunagi tööalaselt õnnelikuks ning sinu unistused jäävad sind kummitama. Miks aga nii öeldakse? Kuid kas on võimalik, et oma tööd tehes hakkad sa seda ka lõpuks armastama? Arvan, et see tsitaat kannab endas nii mitutki mõtet. Kõige esimeseks mõtteks võiks olla näiteks see, et kui sa teed mingit tööd, mis sulle üldse ei meeldi, aga sa teed seda tähelepanu ja korralikkusega, juhtub kindlasti sul ka erialaselt midagi suurepärast, midagi head. Näiteks mingi saavutus või auhind, mis sind tõsiselt elu üle järele mõtlema paneb ning peale seda saavutust hakkadki ehk oma töökohta ja ametit palju rohkem armastama ja sallima, kui sa seda siiani tegid
Võõra pilk pakub olude taunimiseks head võimalust ja kriitika esitamine valgustatud eurooplase suu läbi lisab sellele ainult autoriteeti. Tema kaudu sugenevad teosesse arutelud selle üle, kas talurahva viletsa olukorra põhjuseks on rahvusele omane laiskus või hoopis kurnatus. Kujundlikult osutab Vilde euroopalikult eesrindlike ideede ja Balti konservatiivsuse ,,abielu" utoopilisusele. Noorparun esindab aadli liberaalsemat tiiba ja kavandab Juliette'i mõjul mitutki uuendust. Ent alalhoidlik Balti mõttelaad ja seisuse huvid on temagi jaoks esikohal, mistõttu ta jääb kauni prantslanna armastusest ilma. Arvestada tuleb ka ,,Mahtra sõja" ilmumisaega. 1905. aasta revolutsiooni eel ilmunud teos kannab mässulist vaimu. Tartu Kutseharidus Keskus Armin Laanejärv Autor räägib rohkem raamatust tulenevalt kui oma sõnadega. Kuid kindlasti oli
annaabi.ee 
