- episteemiline (asja tõenäosus) - deontiline (väidetu on seotud käsu või keeluga) - dünaamiline (subjekt on võimeline midagi tegema) 31. Evidentsiaalsus. Evidentsiaalsus on seotud episteemilise modaalsusega tuyuca keele näitel: visuaalne: diiga apewi ‘ta mängis jalgpalli (ma nägin)’ mittevisuaalne: diiga apeti ‘ta mängis jalgpalli (kuulsin tema häält mängus) ilmne: diiga apeyi ‘ta mängis jalgpalli (see on järeldatav, nt jälgedest)’ kuulujutt: diiga apeyigi ‘ta olevat mänginud jalgpalli’ otsus: diiga apehiyi ‘ta mängis jalgpalli (on põhjust arvata)’ 32. Eitus. Eituse vahendid Eitus on markeeritud kategooria
1 ülealune sarkofaag. Romeo ja juliaga seoses see väga hea, vihje justkui tulevasele saatusele. Kunst vahel mängib eluga huvitavaid vingerpusse, elu vastab kunstile samumoodi. Kuulsaim supereksistents 221b Baker Street. Ruum, kus sherlok holmes ja watson istusid, seal ruumis paljud filmid filmitud, seega autentne ruum. Aadress ja ruum tekkis tänu sherlok holmesi teemale. Inimesed saadavad sinna päris kirju jne. Kuidas tuleb visualiseerida seda, mis on põhimõtteliselt mittevisuaalne: hästi uhkelt. Näitas mälestussammast püha vaimule, väga uhke jne. Püha vaim on riskantne märk, tegelikult ju olematu nähtus justkui. Tavaliselt visualiseeritakse tuviga. Mälestusmärk mida näitas peame teadma, et see on püha vaimule, muidu me ei saa sellest aru Lubomir Dolezel. Heterocosmica: Fiction and Possible Words, 1997 Kunst loob mudeleid, mida elus veel ei ole ning mida võib hiljem elus kasutada Kunst võib luua seda, mida nimetatakse mõtteliseks eksperimendiks
pingete üleskerimised on väga sagedased ja töötavad hästi, kuid võivad liiga sageli kasutades tunduda labase trikina. On võimalik ka pehmemaid ja vähem märgatavaid muutusi vaataja füsioloogias tekitada, mis ei pea olema sama nähtavad kui hirmu tundmise korral. (Ibid.) 1.2.14. Visuaalselt mitte nähtavate mõõtmete andmine Väike poiss uitamas üksinda mööda suurlinna oleks stseen, millele sobiks väga hästi muusika kasutamine, kus muusikaga luuakse objektidele mittevisuaalne suurus. Sellisel juhul saab muusika suurendada visuaalseid erinevusi poisi ja linna vahel, andes poisile näiteks süütu flöödimotiivi madala ja kihava muusika kõrval, mis sümboleerib suurlinna. Nii tehes saab asjad, mida ekraanil nii ei näe, seada suhtesse. Kui süütu poiss on aga tegelikult vapper ja julge isik, kes on juba hakanud või hakkab suuri tegusid korda saatma, saab muusika selle poisi seada teise ,,suurusesse", isegi, kui pildid seda veel ei avalda. (Hoffmann 2011) 1.2.15
annaabi.ee 
