sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis). • Viivist võib nõuda kõikide rahaliste kohustuste viivitamise korral, va viiviselt ja intressilt. • Viivise suurus võib tuleneda nii lepingust kui ka seadusest. • Viivise vähendamist võib nõuda kohtus VÕS § 162 alusel. Õiguste kaitsmine • Kahju hüvitamine • Kahju on igasugune negatiivse tagajärg isiku varalises või mittevaralises sfääris. Seega võib kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline. • Varaline kahju seisneb ennekõike vara väärtuse vähenemises. • Mittevaraline kahju seisneb füüsilises või hingelises valus. • Kahju võib tekkida lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tulemusena ja lepingu väliselt ehk võib tekkida õigusvastase kahju kaudu. Õiguste kaitsmine • Kahju hüvitamise eesmärgiks on asetada isik olukorda, kus ta oleks, kui kohustusi poleks rikutud.
otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Kahju-On igasugune negatiivne tagajärg isiku varalises või mittevaralises sfääris (Kahju nõude sisu-§127-140). Seega võib kahju olla nii varaline kui ka mittevaraline. Kahju võib tekkida lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tulemusena ja lepingu väliselt ehk võib tekkida õigusvastase kahju kaudu. *Kahju: 1)Lepinguline kahju-nõude alus §115. 2)Lepinguväline kahju e.õigusvastane kahju- e.deliktiõigus. Nõude alus §1043-1067. Deliktiõigust saab veel jagada kolmeks. Kahju tekkimisest tuleneva kohustuse tekkimise eeldusteks on: 1
KAHJU HÜVITAMINE Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Juriidiline termin „kahju“ tähendab kõige üldisemalt igasuguseid negatiivseid tagajärgi võlausaldaja varalises või mittevaralises sfääris. Kahju peamisteks liikideks on varaline ja mittevaraline kahju (VÕS § 128 lg 1). Seaduses sätestatud kahju liikide loetelu ei ole ammendav, mistõttu võib lisaks seaduses nimetatutele tekkida ka muid kahju liike, nt negatiivne huvi. Varalise kahju liikide (otsene ja kaudne kahju ning negatiivne huvi kui kahju) eristamine on oluline üksnes juhul, kui tulenevalt isikutevahelisest lepingust või seadusest kuulub hüvitamisele üksnes
KAHJU HÜVITAMINE Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Juriidiline termin ,,kahju" tähendab kõige üldisemalt igasuguseid negatiivseid tagajärgi võlausaldaja varalises või mittevaralises sfääris. Kahju peamisteks liikideks on varaline ja mittevaraline kahju (VÕS § 128 lg 1). Seaduses sätestatud kahju liikide loetelu ei ole ammendav, mistõttu võib lisaks seaduses nimetatutele tekkida ka muid kahju liike, nt negatiivne huvi. Varalise kahju liikide (otsene ja kaudne kahju ning negatiivne huvi kui kahju) eristamine on oluline üksnes juhul, kui tulenevalt isikutevahelisest lepingust või seadusest kuulub hüvitamisele üksnes
annaabi.ee 
