2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? Millal mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse? Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude sisu? 11
1) lepinguline vastutus - põhineb võlaõiguse normidel ja eeldab lepingu rikkumist. 2) lepinguväline vastutus - delikti vastutust nimetatakse lepinguväliseks vastutuseks. Eeldused, alused on reguleeritud seaduses lepinguvälise vastutuse suhetest eraldi. Tagajärjed leiame me võlaõiguse seadusest ühiselt nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse kohta. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks. Varaline võib olla ka otsene aga ka saamata jäänud tulu. Mittevaraline kujutab endast eelkõige kahjustatud isiku füüsilist või hingelist kannatust. KARS - KarS deliktistruktuur toetub kontinentaaleuroopaliku karistusõigusmõtte rikkalikule kogemusele, piirdumata samas mõne üksiku Euroopa riigi karistusseadustiku mehhaanilise kopeerimisega. Pigem on tegemist iseseisva kodifikatsiooniga.
Ka tsiviildelikti iseloomustab 3 astmeline delikti struktuur. Koosseisulisus Õigusvastalisus Süü I objektiivne teokoosseis, tuleb tuvastada kas tegu pandi toime väidetava kahjutekitaja poolt, kas tekkis hüvitamisele kuuluv kahju ja kas kahju tekitamise ja teo vahel on põhjuslik seos? Õigusvastane on lepinguvälise kahju tekitamine kui ta tekitati seaduses sätestatud juhtudel. Süüvormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks kahjuks, kus varaline võib olla otsene või saamata jäänud tulu ja mittevaraline kujutab endas kahjustatud isiku kas füüsilist või hingelist valu ja kannatust. Eestis kehtiva õiguse kohaslet vastutav lepingulist kohustust rikkunud pool alati. NB, erandina ei vastuta rikkunud pool rikkumise eest, kui rikkumine oli vabandatav. Vabandatavateks asjaoludeks e vääratamtu jõud, asjaolu, mida ei saanud mõjutada ja
annaabi.ee 
