4. Nõuet välistavad asjaolud - nt AÕS § 143 lg 1 (millal omanik EI SAA nõuda rikkumise lõpetamist ehk kui levinumad materiaalsed mõjutused) 4.1. mõjutus (nt lõhn jne) 4.2. kas mõjutuste kõrvaldamist saab (nt sigalapidajalt) majanduslikult eeldada? SERVITUUDID - AÕS § 172 - ... 1. Valitsev kinnisasi- õigustatud isik 2. Teeniv kinnisasi - kohustatud isik. Reaalservituudiga koormatakse just teist kinnisasja, mittevalitseva kinnisasja. ISIKLIK SERVITUUT- AÕS § 225 lg 1 kohustatud isikuks on koormatud kinnisasja igakordne omanik, kuiag aga õigustatud isikuks on üks konkreetne subjekt. REAALKOORMATIS- AÕS § 229 lg 1 SERVITUUDID EI PANE KOHUSTATUD ISIKULE AKTIIVSET KOHUSTUST! REAALKOORMATISED AGA PANEVAD - ISIK PEAB MIDAGI AKTIIVSELT TEGEMA! HOONESTUSÕIGUS - AÕS § 241 - …
See seos annab kodanikule palju õigusi, kuid ka kohustusi. Kodanikule kuulub õigus saada kaitset, kaitsa riiki vajadusel ning maksta maksta. Kodanikkonna alusel jaotatakse riiki: rahvusriik, paljurahvusline riik, kujunevad rahvusriigid. Riigivõim Võim on võime ja võimalus allutada inimene temast väljapool seisvale võõrale tahtele. Õigustatud on selline jõud, mille kasutamise piirid määrab õigus. Võim võib esineda: valitseva, poliitilise võimuna; mittevalitseva, korraldava ehk administreeriva võimuna. Mittevalitsev võim võib luua eeskirju reeglite täitmiseks, kuid tal ei ole vahendeid nende täitmise tagamiseks. Näiteks kiriku võim, ühiskondlikud organisatsioonid. Valitseva võimu nõudeid ei saa vältida. Valitsemine tähendab kuuletumise saavutamist. Riigi võimu ülesanded on sotsiaalsete gruppide ning klasside erihuvide lepitamine ja tasakaalustamine, ühiskonna kaitsmine. On olemas kolme erinevat võimu kasutuse tüüpi:
eraldumispüüet iseseisva riigi loomiseks. Riigivõim Võim on võime ja võimalus allutada inimene temast väljaspool seisvale võõrale tahtele, see tähendab aga jõu või vägivalla rakendamist. Kerkib küsimus, millistel tingimustel on vägivalla kasutamine õigustatud. Vastus võiks olla järgmine: Õigustatud on selline jõud, mille kasutamise piirid määrab õigus. Võim võib avalduda kahel kujul: valitseva poliitilise võimuna ja mittevalitseva e. Korraldava võimuna. Mittevalitsev võim (nt koolivõim) võib luua küll reegleid kollektiivi liikmete tegevuse reguleerimiseks, kuid tal ei ole vahendeid, et tagada nende reeglite tingimusteta täitmine. Valitsev võim on selline võim mille eest ei ole võimalik taganeda. Valitsemine tähendab saavutada käskude ja seaduste tingimusteta täitmine. Selline omadus on riigivõimul. Poliitikateadlased eristavad
annaabi.ee 
