Biokeemia edasijõudnuile MLK 7024 küsimused 1. Kirjutage aminohappe üldine valem. Kuidas klassifitseeritakse aminohappeid? COO- H3N – C – H R Aminohaped Proteinogeensed (valkude ehitusüksused; 20 inimorganismis) Aproteinogeensed (Rakus vabalt või mittevalguliste ühendite koostises) Polaarsusel ja laengul (Rgr) Teisiti Apolaarne R-grupp Happelised/aluselised/neutraalsed Apolaarne aromaatne R-grupp Aromaatsed Polaarne laenguta R-grupp Hüdroksüaminohapped
ning see muutub organismi individuaalse arengu jooksul ning haiguste korral (NB! diagnostika. 1.4. Valkude keemilised omadused 7 Andmed valgu molekuli keemilise ehituse kohta on saadud loomsetes või taimsetes kudedest isoleeritud ja keemiliste meetoditega puhastatud valgupreparaatide uurimisel. Kasutatakse ka biokeemilisi meetodeid, kus uurimisele kuulub elusa koe funktsioon, nn. natiivne valk koos mittevalguliste lisanditega. Kõige sagedamini rakendatakse valkude keemilise koostise uurimisel hüdrolüüsi ensüümidega või hapetega (HCl, H2SO4), kusjuures pikaajalise (6...20 t.) kuumutamise tagajärjel 110...110°C juures valgu molekul lõhustub aminohapeteks. Aminohapped osutuvad järelikult valgu põhilisteks ehituskomponentideks. (Männik 1985: 41)
Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on proteiini lagunemise lõpp-produkti, ammoniaagi, kontsentratsiooni tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ning kantakse verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga. Sellega kaotab organism lämmastikku ning söödaproteiini kasutamise efektiivsus väheneb. Ammoniaagi kontsentratsioon vatsas ei sõltu üksnes valkude ja mittevalguliste lämmastikühendite lõhustumiskiirusest, vaid ka ammoniaagi imendumise määrast ja mikroobide paljunemiskiirusest. Viimane näitaja omakorda oleneb lõhustuvate süsivesikute (eeskätt tärklise) olemasolust söödas, sest süsivesikud varustavad mikroorganisme mikroobse valgu sünteesiks vajaliku energiaga. Mida kiirem on mikroorganismide kasv, seda rohkem lämmastikku nad seovad, seda väiksem on ammoniaagi kontsentratsioon vatsas ja lämmastikukadu uriiniga.
ained kiiresti ära. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on proteiini lagunemise lõpp-produkti, ammoniaagi, kontsentratsiooni tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ning kantakse verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga. Sellega kaotab organism lämmastikku ning söödaproteiini kasutamise efektiivsus väheneb. Ammoniaagi kontsentratsioon vatsas ei sõltu üksnes valkude ja mittevalguliste lämmastikühendite lõhustumiskiirusest, vaid ka ammoniaagi imendumise määrast ja mikroobide paljunemiskiirusest. Viimane näitaja omakorda oleneb lõhustuvate süsivesikute (eeskätt tärklise) olemasolust söödas, sest süsivesikud varustavad mikroorganisme mikroobse valgu sünteesiks vajaliku energiaga. Mida kiirem on mikroorganismide kasv, seda rohkem lämmastikku nad seovad, seda väiksem on ammoniaagi kontsentratsioon vatsas ja lämmastikukadu uriiniga.
Hüdroksüaminohapped(Ser, Thr) Väävlit sisaldavad(Cys, Met) Aminohapete amiidid(Asn, Gln) Tsüklilised aminohapped(PRo, Phe, Tyr, Trp,His) Asendamatud ja asendatavad aminohapped Asendamatud aminohapped: Inimese organism ise ei sünteesi,peame saama toiduga. (Val,Leu,Ile,Phe(Phe+Tyr), Thr, Cys, (Met+Cys), Met, Trp, Lys, His) Asendatavad aminohapped: -Organism sünteesib ise AH ja teiste ühendite baasil Aproteinogeensed aminohapped. - Esinevad rakus vabalt või mittevalguliste ühendite koostises nt:Ornitiin, beta-alaniin, tauriin, gamma-aminobutüraat, homoseriin, homotsüsteriin, betaiin, tsitrulliin. Aminohapete füüsikalised ja keemilised omadused. Isoelektriline punkt (üldsõnaliselt). Keemilised omadused on määratud eelkõige radikaalidega. AH funktsionnalsed rühmas võivad liita või loovutada H iooni ja omandada seega laengu; Ühe AH COOH ja teise AH NH2 rühma reageerimisel tekib peptiidside: O H
annaabi.ee 
