A S a P S e P- P- e S kõik S on P siis muutes ükski S ei ole mitteP ükski mitteP ei ole S E S e P S a P- P-; S S ei ole P kõik S ei ole mitteP mõni mitteP on S O S P S; P- P- ; S; Mõni S ei ole P mõni S on mitteP mõni mitteP on S I S; P S e P- ?? Mõni S on P mõni S ei ole mitteP ?? Mõni koer on valge kehtib I+E-A? O? Indikaatorotsustus Ükski valge ei ole koer ei kehti ÜP. Ükski koer ei ole valge Kõik koerad on mittevalged n. ükski koer ei ole valge. ei kehti kõik ebavalged on mittekoerad. määramatu M. ükski ebavalge ei ole koer ÜP. Ükski koer ei ole ebavalge M. kõik koerad on valged. Mõni sinine ei ole siil (mittekoer) M. mõni sinine on koer ÜP. Mõni koer on sinine (mittevalge) M. mõni koer on ei ole valge määramatu Mõni koer on valge ei kehti Ükski kass (mittekoer) ei ole punane (mittevalge) --- määramatu 1.Muudame: Kõik kassid on valged. 2
kaashäälikuühenditega –lda-, -rda- sõnad. nt ahoi, juhhei, hopp, hurraa, kunde, pirn, kirss, kartul, ahv, hamster, kits, šnitsel, vein, palitu, kleit+ kritseLDAma, liideRDAma. Klamber, kamber, häälduse lihtsustamiseks on mõlemal lisandunud b, saksa keeles Klammer, Kammer. Tõlkelaenud buchhalter – raamatupidaja. Keeled: afrikaani Afrikaani keelt räägitakse Lõuna-Aafrikas. See on Hollandi keelest välja arenenud. Afrikaani keele kõnelejaid emakeelena ~6 miljonit. (pool neist mittevalged). Eristav tunnus on see et seal on umbmäärane artikkel ’n friisi Inglise keele kõige lähem sugulaskeel. kaks riiki kus räägitakse - Hollandis ja Saksamaal. gooti keel. Kolm vormi, kõige tähtsam lääne-friisi. Kokku kõiki rääkijaid ~500 000. Eristatav tunnus: kolmnurksed katused täishäälikutel, ’t, ’e hollandi Räägitakse Hollandis ja Belgias, kokku ~21M rääkijad (15+6). Eristatav tunnus: topelttähed, ij koos, tihti näeb z tähte, ei ole ühegi täpiga tähti.
Loetav linn. Interaktiivne installatsioon, 1990. Külastaja istub jalgratta sadulasse ja hakkab väntama – ratas seisab paigal, kuid eesoleval suurel ekraanil liigub virtuaalne linn, kus majad koosnevad sõnadest ja tänavad on sõnadevaheline ruum Postmodernistliku või poststrukturalistliku filosoofia maailmapildis oli tubli annus nihilismi, ent eetikaks või positiivseks programmiks oli seni allasurutud ühiskonnakoosluste esiletoomine ja neile rohkema võimu andmine (naised, mittevalged, emigrandid, gay’d, vähemusrahvad, invaliidid jt). Sel pinnal tekkisid kunstiteooria kesksed suunad – feministlik kunstiteooria, postkolonialistlik kunstiteooria jt. Kui lääne modernistlik kunstimaailm oli mänginud paljuski reaalteaduste reeglite järgi (optika, füüsika, matemaatika), pidades niisugust kunsti sama universaalseks nagu on reaalteadusedki, siis postmodernistlik kunst lähtus pigem sotsiaalteadustest, antropoloogiast, etnograafiast jms, kuna sellist tausta
annaabi.ee 
