eestikeelse hariduse omandamise võimaluse kõigis neile kuuluvates õppeasutustes, samuti võõrkeelse hariduse omandamise võimaluse seaduses ettenähtud korras. Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad avalikud teenistujad ja töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires. Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse avalike teenistujatega ja töötajatega poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need avalikud teenistujad ja töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik. Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende avalikel teenistujatel ja töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt.
riigiametisse määrati umbkeelsed venelased, saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö, vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Kõige valusamini tabas venestamine haridusele, mille muudatused olid: kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel, vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati, kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu, Aleksandrikool avati 1888.aastal venekeelsena, 1893.aastal viidi vene keelele üle Tartu Ülikool(Jurjevi Ülikool). Suur osa baltisakslastest õppejõude sunniti lahkuma. Hariduse kõrval püüti levitada õigeusku. Palju ehitati kirikuid ja rajati ka Kuremäe nunnaklooster. Rahvuslikku suunda üritas jätkuvalt alal hoida K. A. Hermanni toimetatud "Postimees".
+ Ametiasutustes seati sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö (ka vallaasutustes töötavad eestlased) + Vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Hariduselu alased muudatused: + Kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel (välja arvatud usuõpetus) + Vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati + Kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu + Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena + 1893.a viidi vene keelele üle Jurjevi Ülikooliks nim. Tartu Ülikool. Suur osa baltisakslastest õppejõude sunniti lahkuma. 1887.aastal õppekeeleks vene keel 1888.aastal Jakob Hurt ja Villem Reimann alustasid rahvaluule üleestilist kogumist
· Saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel, keele mitteoskajad kaotasid töö (ka vallaasutustes töötavad eestlased) · Vallavalitsused- ja kohtud allutati talurahvaasjade komissaridele, sellega kaotasid nad suure osa oma senisest iseseisvusest. Kõige valusamini tabas venestamine hariduselu. Muudatused olid: · Kohustuslikuks õppekeeleks sai alates II klassist vene keel (välja arvatud usuõpetus) · Vene keelt mittevaldavad õpetajad vallandati · Kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu · Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena · 1893.a viidi vene keelele üle Jurjevi Ülikooliks nim. Tartu Ülikool. Suur osa baltisakslastest õppejõude sunniti lahkuma. Hariduse ümberkorraldamise kõrval püüti levitada õigeusku. Palju ehitati kirikuid (nt Aleksander Nevski katedraal Toompeal), rajati ka Kuremäe nunnaklooster.
annaabi.ee 
