ÜLIKOOLIDE TEKE Ülikoolide ja hariduse teket soodustasid: · Lääne- Euroopas kasvasid linnad kiiresti · Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ÜLIKOOL
mõista Jumalat ning maailma. Doktor (ladina keeles doctor õpetaja) õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad Bakalaureus (ladine keeles baccalaurius teaduliku kraadiga isik) vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada. Rektor Ülikooli juht, algul peeti tarvilikuks et rektor oleks vaimulik, hiljem lubati sellele kohale ka mittevaimulikke. Romaani stiil Valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar. Gooti stiil Valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII XVI sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar. Trubaduur Keskaegne rüütlilaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud armastuskuulet. Müsteerium Kiriklik näitemäng. Algul kandisid neid ette, preester ja kooripoisid, kirikus altari ees.
26. ÜLIKOOLID JA TEADUS Kloostrikoolid varakeskajal. Kloostrikoolide eesmärgiks oli vaimulike ettevalmistamine, enamik munki jäi samasse kloostrisse. Hariduses pöörati tähelepanu Piiblile, ladina keelele. Peeti tähtsaks paljusid kirikuisade teoseid ning vanakreeka autoreid. Eriti Platonit (hüve idee) ning Cicerot (kohusetunne). Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid, kus õpilasi oli ka mittevaimulikke. Asutati põhikoole, et käsitöölised ja kaupmehed saaksid kirjaoskajateks. Ametikoolid e abakusekoolid arvutamine ja raamatupidamine. Õppetöö toimus enamasti emakeeles. Ülikoolid. Varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Bolognas oli esimene ülikool õigusteadusega, 11saj. Salernos oli 10.saj arstikool. Pariisi ülikool 12 saj tekkis kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel teoloogia ja õpetamise keskus. Oxfordi ülikool Inglismaal -12 saj matemaatika ja loodusteadused
Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele. Õpiti ladina keelt, mis oli vaimulikkonna suhtlusvahend. Peeti oluliseks ka Rooma autoreid, eriti oluliseks Cicerot. Kreeka autoritest tunti Platonit. Linnaelanikkonna kasvu tõttu tekkis vajadus linnadesse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolis e katedraalikoolid. Õpetus oli küll vaimulik, kuid õpilaste seas ühe enam mittevaimulikke. Tekkis ka koole, kus vaimuliku hariduse asemel anti näiteks õiguse- või arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks käsitööliste ja kaupmeeste seas ning rajati põhikoole, kus kaupmeeste ja käsitööliste pojad alghariduse said. Rajati ka ametikoole, mis olid mõeldud kaupmeestele, seal pöörati tähelepanu arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppeprogrammis oli põhi-ja abakusekoolides ladina keel, kuid õpetati tihti emakeeles. 20
annaabi.ee 
