sisse on pandud talad mis hoiavad kere tugevamana. Üks kerekonstruktsioonidest on ka klaasid(esi-,tagu-klaas) klaas asetseb piilarite vahel ja kui klaas on korralikult liimitud siis hoiab see ära piilarite kokkuvarisemise ära kui auto peaks üle katuse veerema. Vahetatavate keredetailide hulka kuuluvad esimesed küljetiivad, tagumised küljetiivad, kapott, pagasi luuk, kütuse luuk, esi-, tagu- stanged, klaasid,põrkerauad. Mittevahetatavad keredkonstruktsioonid on talad, piilarid, raam. Taastavad kerekonstruktsioonid on katus, küljekarbid, tiivad(koopaääred), põhi. Küljekarpide taastamisel ei ole võimalik tervet külekarpi taastada vaid tuleb eemaldada deformeerunud osa ja panna uus tükk asemele. Katuse taastamisel ei ole soovitatav vahetada tervet katust välja kuna kui katus eemaldad piilarite juurest ja sinna uus asetada ja kinnitada siis kere tugevus kohe muutub ja kokkupõrge võib olla ohtlik
Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad keskkonna paisumiskambrid . Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk-järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla: - täpse töötlusega mittevahetatavad plunzerpaarid ( hüls ja plunzer) , kus lõtk plunzeri ja hülsi vahel on 0,001...0,002 mm. Selliseid plunzerkolviga pumpe kasutatakse näiteks diiselmootorite kütuse kõrgsurvepumpades. - vähemtäpse töötlusega varbkolvid. Nendel on silindri hülsi ja kolvi vahel suurem lõtk , mis tihendatakse topendrõngastega. Tihendamiseks on silindrihülsi ülemises osas silindri läbimõõdust suurema diameetriga topendtihendikarp,kuhu
Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad keskkonna paisumiskambrid. Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk-järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla: - täpse töötlusega mittevahetatavad plunzerpaarid (hülss ja plunzer), kus lõtk plunzeri ja hülsi vahel on 0,001...0,002 mm. Selliseid plunzerkolviga pumpi kasutatakse näiteks diiselmootorite kütuse kõrgsurvepumpades. - vähemtäpse töötlusega varbkolvid. Nendel on silindri hülsi ja kolvi vahel suurem lõtk, mis tihendatakse topendrõngastega. Tihendamiseks on silindrihülsi ülemises osas silindri läbimõõdust suurema diameetriga
Sellistel kolbidel on kolvikehale treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad keskkonna paisumiskambrid . Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk- järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla: - täpse töötlusega mittevahetatavad plunzerpaarid ( hüls ja plunzer) , kus lõtk plunzeri ja hülsi vahel on 0,001...0,002 mm. Selliseid plunzerkolviga pumpe kasutatakse näiteks diiselmootorite kütuse kõrgsurvepumpades. - vähemtäpse töötlusega varbkolvid. Nendel on silindri hülsi ja kolvi vahel suurem lõtk , mis tihendatakse topendrõngastega. Tihendamiseks on silindrihülsi ülemises osas silindri läbimõõdust suurema diameetriga topendtihendikarp,kuhu paigutatakse
annaabi.ee 
