aastal hakkas Johnsoni populaarsus tänu Vietnami sõjale vähenema. Lubas luua oma valimisprogrammis Great Society ehk Suure ühiskonna.. Kuulutas sõja vaesusele ja rassilisele diskrimineerimisele, praktikas muutus vähe. Nixon (1969-1974), astus tagasi teise valitsemisaja jooksul tänu suurtele skandaalidele. Valimislubadus 'Seadus ja kord' meeldis nendele, kellele ei meeldinud noorsoorahutused ja neegriliikumine. On öeldud, et Nixoni poolt hääletasid mittenoored, mittevärvilised ja mittevaesed. Oodati kedagi, kes lõpetaks Vietnami sõja. Majanduspoliitikas püüdis ta pidurdada inflatsiooni ja vähendada valitsuse kulutusi. Kuid siiski tõusis tööpuudus ja vähenes USA majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime. Ford (1974-1977) oli tagasihoidlik ja usaldusväärne inimene. Üle riigi tuntuks sai Warreni komisjoni liikmena, mis uuris Kennedy mõrva. Asepresidendiks oli Nixon määranud ta seetõttu, et ta maine oli laitmatu ja see oli asi, mida Nixon oma skandaalide keskel vajas.
majanduslikult vaene isik on sageli halvem tervisega, s.t. on ka tervise poolest vaene, rahalises kitsikuses pere lapsed jäävad tihti ilma hea hariduseta, mis omakorda põhjustab majanduslikku vaesust jne. Vaesuse arvestuses on üldjuhul esmaseks ühikuks leibkond, kuna eeldatakse, et leibkond jaotab oma ressursid liikmete vahel vastavalt nende vajadustele ja seega on kõik leibkonnaliikmed ühtaegu kas vaesed või mittevaesed. Vaesteks isikuteks loetakse kõik vaeste leibkondade liikmed. Vaesus võib olla subjektiivne ja objektiivne. · Subjektiivne vaesus põhineb inimese enesehinnangul. Subjektiivselt vaesed isikud tunnevad, et neil on raskusi oma rahaliste ressurssidega toime tulle ja elada vastavalt ühiskonnas kehtivatele standarditele. Subjektiivne vaesus sõltub lisaks leibkonna käsutuses olevatest ressurssidest veel elustiilist ja toimetulekuoskustest.
kaugele jõudis.. 1968. a. Valimistulemused sõltusid aga ennekõike sellest, kes lubab lõpetada Vietnami sõja, mitte kes on vähemvõltsima olekuga. Ja seda, mida USA kuulda tahtis, seda ta ka lubas. Samas ei lubanud Nixon eriti midagi, kuid kritiseeris eelkäijat. Valimislubadus ``seadus ja kord`` meeldis nendele, kellele ei meeldinud noorsoorahutused ja neegriliikumine. On öeldud ka, et Nixoni poolt hääletasid mittenoored, mittevärvilised ja mittevaesed. Valijad ootasid presidenti, kes: · tagaks stabiilsuse ja rahu; · sotsiaalsete programmide jätkamise; · tehnoloogilise edumaa NSVLi ees; · kes ei peatks valijaid. Välispoliitika Välispoliitiliseks eesmärgiks sai suhete parandamine Hiina ja NSVL-iga ja jõudude tasakaalu poliitika. Peale presidendiks saamist hakkas Nixon tegutsema selles suunas, et tuua väed Vietnamist välja
kaugele jõudis.. 1968. a. Valimistulemused sõltusid aga ennekõike sellest, kes lubab lõpetada Vietnami sõja, mitte kes on vähemvõltsima olekuga. Ja seda, mida USA kuulda tahtis, seda ta ka lubas. Samas ei lubanud Nixon eriti midagi, kuid kritiseeris eelkäijat. Valimislubadus ``seadus ja kord`` meeldis nendele, kellele ei meeldinud noorsoorahutused ja neegriliikumine. On öeldud ka, et Nixoni poolt hääletasid mittenoored, mittevärvilised ja mittevaesed. Valijad ootasid presidenti, kes: · tagaks stabiilsuse ja rahu; · sotsiaalsete programmide jätkamise; · tehnoloogilise edumaa NSVLi ees; · kes ei peatks valijaid. Välispoliitika Välispoliitiliseks eesmärgiks sai suhete parandamine Hiina ja NSVL-iga ja jõudude tasakaalu poliitika. Peale presidendiks saamist hakkas Nixon tegutsema selles suunas, et tuua väed Vietnamist välja. Samas oli ka selge, et seda ei
annaabi.ee 
