Turvalisustunne on üks suurimaid väärtusi inimese elus. Kuidas turvatunnet suurendada? *Heatahtlik ja sõbralik käitumine, sallivus ja koostöö Riskikäitumine = Kahju inimese endale või teistele, negatiivsed tagajärjed Prosotsiaalne käitumine = Kasu endale ja teistele inimestele, positiivsed tagajärjed Riskikäitumine *Tervisega seotud riskikäitumine Kahjulik peamiselt endale (Vigastusi tekitav käitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus, mitteturvalised seksuaalsuhted) *Teisi kahjustav riskikäitumine (Varastamine, väljepressimine, vägivaldne käitumine) Enamasti on riskikäitumise liigid omavahel seotud Oskused, mis aitavad kontrollida riskikäitumist: *Sotsiaalsed toimetulekuoskused e. oskused mis võimaldavad meil igapäeva elus hästi toime tulla : *Enesetunnetamisoskus - Inimene teab, mis on tema tugevad küljed, ja väärtustab ennast, peab lugu oma unistustest. *Probleemide lahendamise oskus Inimene ei karda probleeme ning
Järeldus- tegelikult saavad hakkama ka segapaarid. -Turvalise seotusega täiskasvanud: on enam rahul oma suhtega, nende suhted on pikemad, usalduslikumad, pühendumus suurem ja partnerid vastastiku sõltuvad (interdependence) (nt Feeney, Noller, Callan, 1994) ja nad kasutavad oma partnerit turvabaasina (nt Fraley ja Davis, 1997). - Turvalised partnerid otsivad enam kaaslaselt tuge, kui on ise distressis ja samuti pakuvad ise enam tuge kaaslasele, kes on distressis. - Mitteturvalised kaaslased annavad konfliktolukordades partnerile ja olukorrale enam selliseid hinnanguid, mis teravdavad, mitte ei leevenda olukorra tähendust. „mind ei armastata”- hoiakuga inimesed jne. Kas kiindumusmuster on stabiilne? Mudelit võib ümber kujundada! Imikuea ja täiskasvanuea kiindumusmustrite vahel ilmneb mõõdukas kattuvus: -kui turvaliselt tundsid end oma emaga ja nüüd oma partneriga (.20 kuni .50) -seos .17 seotuse vahel 1. ja 20
Ta üritab igal viisil kas siis meelitades, nõudes, vihapursetega, või siis klammerdumise abil mõjutada seda, et saaks selles suhtes oma armastuse vajaduse rahuldatud. Nende jaoks ei saa maailma ja teise peale loota ja seetõttu on läheduse säilitamiseks kõige parem teise külge takerduda, kuna vaid see annab talle võimaluse lähedust säilitada. Bartholomew (1990) on välja toonud 2 erinevat liiki mitteturvalist kiindumusmudelit. Need mitteturvalised kiindumusmudelid kujunevad välja justkui enda kaitseks tehtava kompromissina, kus kas siis autonoomia või emotsionaalne lähedus on ohverdatud füüsilise läheduse säilitamise nimel. *hirmunud kiindumusmudel - kui inimene soovib teistega kontakti, kuid kardab nii seotust kui ka selle tagajärgi, võimalikku hülgamist. Nendel on mall endast ja teistest negatiivne. Nad on harjunud sellega, et kui teisi vaja on, siis ei ole nad kättesaadavad ja et nad ka ise ei ole väärt teiste armastust.