rahvusvahelisel areenil taas tõstatada. Pagulased said nüüd tugineda Balti riikide läkitustele ja seisukohtadele. Balti lobitöö tugevust näitas 1974. aastal Austraalias toimunu, kui võimule tõusnud tööerakondlik valitsus tunnistas Balti riikide kuulumist NSV Liidu koosseisu de jure. Balti pagulasorganisatsioonide algatatud meeleavaldused viisid skandaalini, mis sundis Austraalia valitsuse ametist lahkuma ning uus valitsus jätkas okupatsiooni mittetunnustamist. 1970. aastate algul kujunenud pingelõdvenduspo-liitika tekitas Balti pagulastes ärevust. Eriti kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisel. Pagulastel õnnestus Balti küsimus tõstatada enne Helsingi tippkohtumist USA Kongressis, see omakorda sundis president Gerald Fordi 1975. aastal enne lõppaktile allakirjutamist kohtuma Balti esindajatega ning kinnitama mittetunnustamispoliitika jätkumist Selle
aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu põhiseadus, mis põhines 1938 aastal vastu võetud põhiseadusel. Eesti Vabariik taastati 1991. a õigusliku järjepidevuse printsiibil. Eesti on seesama riik, mis loodi 24. veebruaril 1918 ning mille okupeeris 1940. a NSV Liit. Eesti riikluse osad ei ole ajavahemikul 1940–1991 siin tegutsenud okupeeriva võimu organid – Eesti NSV ja Eestimaa kindralkomissariaat. 1940.aastal ei tunnustanud Eesti okupeerimist Ameerika Ühendriigid. Mittetunnustamist deklareeris USA aseriigisekretäri Sumner Wellesi 23. juuli 1940. a avaldus. Mittetunnustamispoliitikaga ühines pärast Teist maailmasõda enamik lääneriike. 1991. a tunnustasid lääneriigid Eesti iseseisvuse taastamist diplomaatiliste suhete taastamisega. 1940–1991 kandsid õiguslikku järjepidevust Eesti välisesindused USAs, Ühendkuningriigis ja teistes riikides. Tegutses Eesti pagulasvalitsus, mida juhtisid peaministrid Vabariigi Presidendi ülesannetes
aktiviseerumine võimaldas Balti küsimust rahvusvahelisel areenil taas tõestada. Pagulased said nüüd tugineda Balti riikide läkitustele ja seisukohtadele. Balti lobitöö tugevust näitas 1974. aastal Austraalias toimunu, kui võimule tõusnud tööerakondlik valitsus tunnistas Balti riikide kuulumist NSV Liidu koosseisu de jure. Balti pagulasorganisatsioonide algatatud meeleavaldused viisid skandaalini, mis sundis Austraalia valitsuse ametist lahkuma ning uus valitsus jätkas okupatsiooni mittetunnustamist. 1970. aastate algul kujunenud pingelõdvenduspoliitika tekitas Balti pagulastes ärevust. Eriti kardeti Balti riikide annekteerimise tunnustamist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamistel. Pagulastel õnnestus Balti küsimus tõstatada enne Helsingi tippkohtumist USA Kongressis, see omakorda sundis president Gerald Fordi 1975. aastal enne lõppaktile allakirjutamist kohtuma Balti esindajatega ning kinnitama mittetunnustamispoliitika jätkumist. Selle klausliga
annaabi.ee 
