need sisaldavad asja õigeks lahendamiseks vajalikke olulisi andmeid. Kostja vaidles selle vastu, sest kirjad sisaldavad poolte intiimellu puutuvaid andmeid. Kuidas peab kohus toimima? Dokumendi väljaandmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS § 281, võib lugeda antud § lg.2 p 2 alusel põhjendatud, kui saaks tunnistajana keelduda andmeid andmast. 23. Kostja vastas eelmenetluses kohtule kirjalikult ja tähtaegselt. Kostja ei tunnistanud hagi, vastuses ta hagi mittetunnistamist ei põhjendanud. Millised on võimalikud protsessuaalsed tagajärjed? Enne 2006 a. kehtinud TsMS järgi oleks saanud teha sel alusel tagaselja otsuse, uue redaktsiooni järgi tagaselja otsuse alus puudub ja kohus saab lahendada asja kas kirjalikus menetluses otsusega, kui mõlemad pooled nõustunud kirjaliku menetlusega- Rahuldaks hagi, kuna kostja ei ole tõendanud vastuväiteid, oleneb nõudest ka ilmselt, aga õigem määrata asjas
Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid zanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau: ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue. Ülistavad vaba geeniust- reeglite mittetunnistamist. Seni olid loominguga seotud inimesed pidanud elama normaalset ühiskondlikku elu. Romantikud olid esimesed, kes ühiskonnanormide vastu läksid jõid, laaberdasid, mässasid. Romantismi teooria arendasid välja peamiselt sakslased. W. Schelling oli tähtsaim, alles 18.saj lõpus siiski. Ei jõua arhitektuuri, hakati küll ülistama gooti ja romaani stiili (Walter Scotti romaanid), kuid ei jõudnud kuhugi. Romantism ei olnud nii laialt levinud kui klassitsism, aga on võib-olla
mõtlemise, st juristi-praktiku mõtlemise, ja jurisprudentsile iseloomuliku mõtlemise vahel, st mõtlemine õiguse teaduslikul tundmaõppimisel. Sellisel vahetegemisel on konkreetsed tulemid, mis lubavad arvata, et „teaduslik“ õigusmõtlemine on omane eelkõige õigusteadlastele. „Õigusteadusliku mõtlemise“ ja „juriidilise mõtlemise“ eristamine tähendab lisaks seda: kogu õiguslik mõtlemine levelite 1-3 tasemel ei tähenda nendevaheliste sidemete mittenägemist või koguni mittetunnistamist. Kogu õigusliku mõtlemise aluseks saab olla ainult õiguslik praktika, mis toob endaga kaasa tervikliku juriidilise mõtlemise võimalikkuse ja samas vajalikkuse. Samas toob alles level 4 või sellele järgnevad tasandid (abstraktsiooninivood) endaga kaasa võimaluse, et õigusteoreetiline uurimistöö saaks oma kasutusse kõik teadusliku (kuni filosoofilise tasandini välja) uurimistöö jaoks tarvilikud vahendid.
annaabi.ee 
