Jooksevkonto kaupade ja teenuste eksport ja import, tootmistegurite kasutamisega seotud tulud, otse-, portfelli- ja muudelt investeeringutelt saadud tulud, ülejäänud majandustehingud, mis on seotud residentide poolt kasutada oleva kogutulu kujunemisega, kuid ei sisaldu muudel jooksevkonto kirjetel. Maksud, toetused, annetused, kahjutasud jm Kapitalikonto mitmesugused maksed rahvusvahelistest fondidest infrastruktuuriobjektide ehituse finantseerimiseks; mittetootmislike mittefinantsiliste immateriaalsete varade (intellektuaalomandi) soetamine ja müük (frantsiisid, müügiõigused, kaubamärgid, tööstusprotsessid jms); võlgade tagastamine Finantskonto - rahvusvahelised investeeringud, otsesed välisinvesteeringud üle 10% osa-või aktsiakapitalist, portfelliinvesteeringud väärtpaberiinvesteeringud, tuletisinstrumendid, muud investeeringud - laenud Reservid kuld ja välisvaluuta 59
lahtuvad enamasti lineaarsetest seostest. 29. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2 Kasumiaruande skeem 1 kajastab ettevõtte majandustulemusi uldjuhul operatiivsemalt, kuid informatiivsuse arvel. Aruanne sisaldab vahem infot, mis ei pruugi rahuldada omanike infovajadusi. Vaiksem infohulk nõuab omanikult ka tulemuste põhjalikumat analuusi, mis võib olla vaga ajamahukas. Skeem 1 on aga parim alternatiiv mittetootmislike ja vaikeste (teenindus)ettevõtete puhul, kelle kuludest moodustavad markimisvaarse osa amortisatsiooni- ja tööjõukulud. Skeemis 1 on arikulud liigendatud lahtudes kulude olemusest kuluressursi kasutamise jargi (kululiikide lõikes) (nait materjalikulud, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Skeemi 1 on uldjuhul lihtsam rakendada, kuna see ei nõua kulude jagamist ettevõtte erinevatele funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli vaiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus
Haldma objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse ees- märkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. Aluseks kululiikide eristamisele on ettevõtte põhitegevuse (sh tootmistegevuse) protsessile mõjuvad tegursüsteemid. Kululiikide eristamise esmaseks momendiks on tootmislike (tootmistöötajate palk, materjal, tootmisseadmete amortisatsioon, energia kulu jt) ja mittetootmislike kulude (üldhalduskulud, juhtimiskulud, müügikulud jt) määratlemine. Need kulud kajastuvad ka ettevõtete poolt koostatavas kasumiaruandes. Lisaks võib kulusid liigitada sõltuvalt nende seotuses juhtimisotsusega olulisteks (sõltuvad juhtimisotsusest) ja ebaolulisteks kuludeks (ei sõltu juhtimisotsusest). Lähtudes sellest kuidas kulud on seotud näiteks toote või teenusega saab neid liigitada otsesteks (on otseselt seotud tootega) ja kaudseteks (ei ole otseselt seotud tootega vaid
annaabi.ee 
